Kuidas kunstnik oma tööle hinna määrab? See võib tunduda lihtne küsimus, kuid tegelikkuses ei ole vastuse leidmine sugugi nii kerge. Maali valmimiseks kulub materjale, aega ja kannatlikkust, kuid valmis teosele hinnasildi lisamine võib osutuda keerulisemaks kui selle maalimine. Kui palju küsida maali eest, mille valmimiseks kulus mitu tundi või isegi mitu päeva? Kas arvestada ainult materjalide maksumust või ka oma aega? Ja mida teha siis, kui hind tundub endale õiglane, kuid ostjat ei paista kusagilt?
Olen nende küsimustega ka ise kokku puutunud. Ma ei lähtu oma teoste hindade määramisel ainult ühest tegurist, vaid kombineerin materjalide maksumust, tööks kulunud aega, teose suurust ja muid asjaolusid. Sellest hoolimata tekib mul pidevalt küsimus, kas olen oma tööle määranud õige hinna. Olen tundnud, et küsin oma loomingu eest liiga vähe, aga mõelnud ka sellele, kas mõni hind võib ostjale liiga kõrge tunduda.
Kunstiteose hinnastamisel ei ole üht universaalset valemit, mis sobiks kõigile. Iga kunstnik, teos ja müügiolukord on erinev. Küll aga on võimalik kujundada endale põhimõtted, mis aitavad hinda määrata teadlikumalt. Selles artiklis vaatamegi, millest kunstiteose hind koosneb, kuidas arvestada tööaega ja muid kulusid ning mida teha siis, kui teos ei leia kohe uut omanikku.
Kunstiteose hind ei koosne ainult värvidest ja lõuendist
Kui inimene vaatab valmis maali, näeb ta eelkõige lõpptulemust. Ta ei pruugi teada, kui palju aega kulus idee leidmisele, värvide valimisele, kompositsiooni kavandamisele või erinevate lahenduste katsetamisele. Samuti ei pruugi ta mõelda sellele, et enne maali valmimist võis kunstnik mitu korda ümber mõelda, mõne detaili uuesti teha või mõneks ajaks töö kõrvale panna.
Kunstnik ise teab aga, kui palju erinevaid tegevusi ühe teose loomisega kaasneb. Lisaks lõuendile ja värvidele kuluvad pintslid, muud töövahendid ning viimistlusmaterjalid. Kui maal on valmis, tuleb see sageli pildistada, müügiks ette valmistada, pakendada ja ostjale saata. Kui teost müüakse laadal või e-poes, võivad lisanduda ka müügikoha, platvormi või maksete töötlemisega seotud kulud.
Seetõttu ei ole materjalide hinna kokkuarvutamine veel piisav, et otsustada, kui palju maali eest küsida. Kui lõuend ja värvid maksavad näiteks 15 eurot, ei tähenda see, et 20 eurot oleks automaatselt sobiv müügihind. Sellisel juhul jääks pärast materjalide maksumuse mahaarvamist alles vaid viis eurot, millest tuleks vajaduse korral katta veel pakendamine ja muud kulud. Kunstnik ei saaks sisuliselt tasu oma tööaja eest.
Samas ei tähenda see, et iga maal peaks maksma kindla summa või et kõik teose valmistamisega seotud kulud tuleb alati täielikult ostjale edasi kanda. Hinna määramisel tuleb leida tasakaal: see peab arvestama kunstniku kulude ja tööga, kuid olema ka selline, mille eest võib leiduda ostja.
Maali hinda määrates tasub arvestada enama kui ainult materjalide maksumusega. Olulised on ka tööle kulunud aeg, kunstniku kogemus ja muud kaasnevad kulud. Ka kunstimaailmas on hinnakujundus oluline teema ning Contemporary Art Issue’i juhend kunstiteoste hinnastamise kohta käsitleb lähemalt, milliseid tegureid võiks kunstnik oma tööle hinda määrates arvesse võtta.
Oma tööaeg maksab, isegi kui maalid hobi korras
Kui me lähme sügavamalt küsimuse juurde, milleks on kuidas kunstnik oma teosele hinna määrab, siis üks olulisemaid küsimusi on see, kuidas hinnata kunstniku tööaega. Väikese maali võib valmis saada mõne tunniga, kuid suurema või detailsema teose kallal võib töötada mitu päeva. Lisaks ei tähenda see, et pintsel peaks kogu selle aja pidevalt liikuma. Värvikihid vajavad kuivamiseks aega ning vahel tuleb töö enne jätkamist kõrvale panna.
Kas kogu see aeg peaks kajastuma maali hinnas? Minu arvates on oluline vähemalt arvestada, kui palju aega teose valmistamiseks tegelikult kulub. Olen ka ise mõelnud, kas mõne maali hind võiks olla madalam, kuid jõudnud tagasi arusaamiseni, et minu aeg maksab samuti.
See on eriti oluline hobikunstnike puhul. Kui inimene maalib oma rõõmuks ja otsustab oma teoseid müüa, ei tähenda see, et tema tööaeg oleks automaatselt tasuta. Hobi võib pakkuda rõõmu ja võimalust ennast väljendada, kuid maalimiseks kuluvad ikkagi aeg, materjalid ja oskused, mida on aja jooksul arendatud. Samas ei pruugi hobikunstnik alati oma töö eest saada sellist tasu, nagu ta sooviks. Mõnikord on tasuks juba see, kui keegi tema teose ostab või tema loomingust teistele räägib. Ka selline tähelepanu võib olla kunstnikule oluline, eriti siis, kui ta alles tutvustab oma loomingut uutele inimestele. See aga ei tähenda, et kunstnik peaks alati oma töö odavalt müüki panema või loobuma soovist saada õiglast hinda.
Minu jaoks on oluline, et teos leiaks omaniku, kuid soovin selle eest saada ka õiglast tasu. Need kaks eesmärki ei välista teineteist, kuigi nende vahel tasakaalu leidmine võib olla keeruline.
Kui tahad oma kulusid ja töövahendeid paremini mõista, tasub lugeda ka artiklit “Mida algaja kunstnik endale vajab?” Samuti aitab “Kunstivahendid – kuidas valida oma loomingule vastavad vahendid?” paremini mõista, milliseid töövahendeid vajad ja millega nende valimisel arvestada.
Kuidas kunstnik oma tööle hinna määrab? Näide maali hinnastamisest
Üks võimalus on alustada lihtsast arvutusest, kus liidad kokku materjalide maksumuse, tööaja ja muud teose valmistamisega seotud kulud. See ei anna automaatselt lõplikku müügihinda, kuid aitab aru saada, millest sinu hind kujuneb.
Vaatame näiteks väiksemat akrüülmaali, mille valmistamiseks kulub kolm tundi. Oletame, et materjalid maksavad kokku kaheksa eurot ning pakendamisele kulub kaks eurot. Kui arvestad oma tööaja väärtuseks kümme eurot tunnis, näeks arvutus välja järgmine:
Selle näite põhjal oleks tööaja, materjalide ja pakendamise summa 40 eurot. See on siiski ainult näitlik arvutus. Tunnitasu kümme eurot ei ole universaalne soovitus ning sobiv summa sõltub kunstniku eesmärkidest, kogemusest ja töö iseloomust. Lisaks võib teose müümisega kaasneda muid kulusid, mida selles arvutuses pole arvestatud. Kui kasutad müügiplatvormi, millel on teenustasud, tuleb ka need läbi mõelda. Samuti võib olla vaja arvestada transpordiga, eriti siis, kui müüd teoseid laatadel või viid neid ise ostjale.
Suurema maali puhul võivad nii materjalikulu kui ka tööaeg olla märkimisväärselt suuremad. Oletame näiteks, et maali valmistamiseks kulub kaheksa tundi, materjalid maksavad 25 eurot ning pakendamine 7 eurot. Kasutame endiselt näitlikku kümneeurost tunnitasu.
Ka siin on 112 eurot esialgne arvestuslik summa, mitte kohustuslik müügihind. Kui teose müümisega kaasnevad lisakulud, tuleb need eraldi läbi mõelda. Seejärel tasub hinnata, kas selline hind sobib kokku teose omaduste ja sarnaste tööde hinnatasemega.
Mõlema näite eesmärk on näidata, kui kiiresti võib esialgne summa kasvada, kui lisada materjalidele ka tööaeg ja muud kulud. Kui oled seni määranud hinda peamiselt sisetunde järgi, võib selline arvutus anda kasuliku lähtekoha.
Kas maali suurus ja kunstniku kogemus mõjutavad hinda?
Maali suurus mõjutab sageli selle hinda, sest suurema teose valmistamiseks kulub rohkem materjale ning selle pakendamine ja transportimine võib olla keerulisem. Samas ei ütle suurus kõike: väike ja detailne maal võib nõuda rohkem aega ning täpsust kui suurem teos.
Hinna määramisel tasub arvestada ka kunstniku kogemusega, sest aastatega omandatud oskused aitavad töötada teadlikumalt ja saavutada soovitud tulemuse. See ei tähenda, et alustav kunstnik peaks oma teoseid väga odavalt müüma, kuid alguses võib proovida mõõdukamat hinnataset ning seda kogemuste ja ostuhuvi kasvades korrigeerida. Olen ka ise oma teoste hindu nii tõstnud kui ka langetanud, kuid ühe asja olen selgeks saanud – oma tööaega ei saa kõrvale jätta ka siis, kui maalimine on hobi.
Hinna määramisel tasub arvestada ka sellega, kas müüd originaalmaali, kordustrükki või väiksemat kunstilist toodet, sest nende valmistamine ja müümine võib olla üsna erinev.
Teos ei leia ostjat – kas hind on vale?
See on küsimus, millele mõtleb ilmselt iga kunstnik, kes oma loomingut müüa proovib. Kui maal seisab müügis nädalaid või kuid, tekib paratamatult mõte, kas hind on liiga kõrge. Võib-olla peaks seda langetama? Võib-olla ei meeldi teos inimestele? Või pole see lihtsalt veel õige inimeseni jõudnud?
Minu enda teosed ootavad sageli päris kaua uut omanikku. See paneb loomulikult mõtlema ka hinnamuutustele, kuid ma ei jõua alati järeldusele, et probleem on hinnas. Vahel tundub mulle, et teos pole lihtsalt veel leidnud inimest, kellele see tõeliselt meeldiks. Kui teos ei leia ostjat, läheb elu ikka edasi! See ei tähenda, et kunstnik ei võiks oma müügistrateegiat üle vaadata või hinnale uuesti mõelda. Küll aga ei tasu iga müümata jäänud teose põhjal kohe järeldada, et hind oli vale või looming ei ole piisavalt hea.
Ostuhuvi mõjutavad paljud asjaolud. Inimene võib teost märgata ajal, mil tal pole võimalik seda osta. Teine võib otsida oma koju hoopis teistsuguste värvidega maali. Kolmas ei pruugi sinu loomingust üldse teada, sest pole seda veel näinud. Mõnikord võib aidata parem tootefoto, selgem kirjeldus või teose tutvustamine teises müügikeskkonnas.
Kui oled hinda määranud läbimõeldult, arvestanud oma kulude ja tööajaga ning võrrelnud seda sarnaste teostega, ei pea sa hinda iga kord kohe langetama, kui ostjat ei ilmu. Samas ei ole ka hinnamuutuses midagi halba, kui sul on selleks põhjendatud alus. Kõige tähtsam on teha otsus teadlikult. Kui langetad hinda, siis tea, miks sa seda teed. Kui jääd esialgse hinna juurde, siis ära tunne, et pead seda igaühele pikalt põhjendama.
Mida teha siis, kui ostja peab hinda liiga kõrgeks?
Kunstnikuna võid kokku puutuda ka inimestega, kes ütlevad otse, et sinu teos on liiga kallis. Minult on seda küsitud korduvalt. Sellises olukorras jään mina oma konkreetse hinna juurde.
See ei tähenda, et iga ostja peaks minu määratud hinda õigeks pidama või et kõigile peaksid samad teosed meeldima. Inimeste eelarved ja eelistused on erinevad. Ühele võib hind tunduda mõistlik, teisele liiga kõrge. See on täiesti normaalne.
Kui inimene ütleb, et ta saaks ise samasuguse maali teha, siis las ta teeb. Igaüks võib loomulikult proovida kunsti luua ning võib-olla avastabki selle käigus uue hobi. Kuid teise inimese soov või arvamus ei pea automaatselt määrama sinu teose hinda.
Kunstnik ei pea oma loomingut kõigile sobivaks tegema ega iga hinnaküsimuse peale hinda langetama. Samal ajal tasub jääda ostjaga suheldes viisakaks. Kui hind ei sobi, ei pruugi see inimene lihtsalt olla sinu teose ostja. See ei muuda teda halvaks ostjaks ega sinu loomingut vähem väärtuslikuks.
Algajal kunstnikul soovitaksin siiski alustada veidi madalamate hindadega ja neid vajaduse korral hiljem tõsta. See annab võimaluse oma müügikogemust kasvatada, mõista ostjate huvi ning kujundada järk-järgult hinnataset, mis sobib nii teoste kui ka kunstniku eesmärkidega. Kuid ka alguses ei tohiks unustada, et kunstniku aeg loeb.
Ära unusta pakendamist ja transporti
Üks hinnastamise osa, millele ei pruugi alguses palju mõelda, on teose saatmine. Kui maal müüakse interneti kaudu, tuleb see ostjale turvaliselt kohale toimetada. Selleks võib vaja minna sobivat karpi, kaitsematerjale ja muud pakendamiseks vajalikku. Lisaks tuleb arvestada transpordikuluga.
Eriti väiksemate teoste puhul võivad pakendamine ja saatmine moodustada märgatava osa kogu ostusummast. Seetõttu tasub juba enne müügi alustamist mõelda, kuidas teoseid pakendada ning millised on võimalikud saatmisviisid. Nii saad ostjale kuludest selgelt teada anda ega pea neid hiljem ootamatult enda kanda võtma.
Mina leian, et kui inimene tõesti soovib teost osta, ei tohiks postikulu talle üllatusena tulla. See ei tähenda, et saatmiskulu poleks ostja jaoks oluline, vaid et see peaks olema enne ostuotsust selgelt arusaadav. Kui ostja teab, kui palju maksab teos ja kui palju selle saatmine, saab ta ise otsustada, kas kogusumma sobib talle.
Kunstnikul tasub mõelda ka sellele, kas pakendamiskulu sisaldub juba müügihinnas või lisandub sellele eraldi. Mõlemad lahendused võivad sobida, kuid oluline on olla järjepidev ja selgitada tingimusi arusaadavalt. Kui pakendamisele kulub raha ja aega, ei tohiks seda oma arvestusest lihtsalt välja jätta.
Kokkuvõte: leia hind, millega saad ise rahul olla
Kuidas kunstnik oma tööle hinda määrab? Kas said teada? Võib ausalt öelda, et kunstiteose hinna määramine ei ole täppisteadus. Materjalikulu, tööaeg, teose suurus, kunstniku kogemus ja müügiga seotud kulud annavad küll hea lähtekoha, kuid lõplik hind sõltub ka teosest ja selle võimalikust ostjaskonnast. Minu jaoks on näiteks oluline, et teos leiaks uue omaniku, kuid soovin selle eest saada ka õiglast hinda. Olen oma hindu nii tõstnud kui ka langetanud ning mõelnud korduvalt, kas mõni teos võiks maksta vähem või rohkem. Sellest hoolimata olen jõudnud arusaamiseni, et oma tööaega ei saa hinnastamisel unustada.
Kui alles alustad oma loomingu müümist, proovi arvutada kokku materjalid, tööaeg ja muud kulud. Vaata, milliste hindadega müüakse sarnaseid teoseid, kuid ära kopeeri teiste kunstnike hindu pimesi. Kui oled oma hinna läbi mõelnud, ei pea sa seda iga kord muutma lihtsalt sellepärast, et keegi peab seda liiga kõrgeks. Ja kui teos ei leia kohe ostjat, ei tähenda see automaatselt, et oled midagi valesti teinud. Võid hinnale uuesti mõelda, parandada oma müügikuulutust või tutvustada teost uues kohas. Mõnikord tuleb lihtsalt oodata, kuni sinu looming leiab õige inimese.
Kõige tähtsam on leida hinnastamise viis, mis arvestab nii sinu tehtud töö kui ka müügi tegelikkusega. Kunsti müümine nõuab kannatlikkust, katsetamist ja vahel ka otsuste ümberhindamist. Kuid oma loomingut müües tasub meeles pidada üht: sinu aeg on samuti väärtus ning selle arvestamata jätmine ei tee maali ostjale paremaks ega kunstnikule müümist jätkusuutlikumaks.