Osalesin teist korda Tallinnas, Kaja kultuurikeskuses toimuval jõululaadal. Seekord oli tunne teistsugune. Ma ei läinud sinna niivõrd müüma kui oma töid lihtsalt näitama, kogemuse saamiseks. See teadmine hoidis meeleolu kergena ja rahulikuna, ilma liialt kõrgete ootusteta, mis sageli muutsid varasemad laadakogemused pingeliseks.
Kuid, mis oli seekord teisiti? Laadal läks müüki üks minu teoste komplekt, mis valmis juba 2018. aastal. Ta oli minuga aastaid kaasas käinud, liikunud ühest kohast teise, talletanud oma hetki ja oodanud kannatlikult, kuni leiab õige koha.
Mõnikord tekib tunne, et vanemad tööd jäävad varju, et need on nagu varjus kasvavad taimed – näiliselt tähelepanuta, aga tegelikult ootavad oma aega. Just see hetk, mil keegi märkab, et see töö on tema kodust puudu, ongi see, mida ei saa planeerida.
Komplekt. "Kauss kujunditega" ja "Sidrun". 2018
Ostja tuli kindla sooviga. Ta käis mitu korda, vaatas, mõtles, kadus ja tuli tagasi. Lõpuks ütles ta, et just see komplekt on see, mis tema kodust puudu on. Eriliselt jäi talle silma värviline sidrun – väike detail, mis tema jaoks andis kogu teosele tooni.
See hetk oli ilus mitte ainult müügi pärast, vaid sellepärast, kuidas keegi näeb sinu töös midagi väga isiklikku, kuidas see puudutab. Mõelda, et üks detail, mis võib sulle tunduda lihtsalt lõbus aktsent, võib kellelegi teisele tähendada tervet lugu, oli imeline kogemus.
Mis on see, mis muudab laatadel osalemise keeruliseks?
Mis teeb laatadel osalemise keeruliseks? Esiteks see, et inimesed liiguvad tihti kiiresti, pilk libiseb üle ja samm ei aeglustu. On lihtne tunda end märkamatuna, kui sinu tööd jäävad lihtsalt möödujate taustaks. Teinekord on see ka kurnav – püüd inimestega kontakti saada, selgitada, miks see või teine detail on oluline, ja samal ajal hoida meeleolu rahulikuna.
Siis aga tuleb hetk, kui keegi peatub. Vaikuses, rahulikult, ja uurib teost, imetleb väikseid nüansse. Mõnikord sellest piisabki. Just need hetked annavad teada, et kogu protsess – teoste tegemine, nende hoidmine, ootamine ja reisid laada vahel – on olnud väärtuslik. Sellised hetked on kerged, väiksed võidud, mis jäävad meelde ja teevad kogu kogemuse eriliseks.
Müügi tulemus ise ei olnud kõige tähtsam. See oli pigem kinnitus, et igale teosele on olemas tema õige inimene, isegi kui see võtab aega. Mõned tööd leiavad oma koha kohe, mõned ootavad kannatlikult, kuni keegi neid märkab. See teadmine teeb kogu protsessi rahulikuks ja toob kaasa väikese, sooja rõõmu – just sellise, mis jääb hinge pikaks ajaks.