Kui inimene hakkab kunstiga tõsisemalt tegelema, tekib üsna kiiresti tunne, et järgmine loogiline samm on “päris” vahendite ostmine – paremad pintslid, professionaalsed värvid, kallim paber või need samad markerid, mida internetis teised kunstnikud kasutavad. See mõtteviis on tegelikult väga tavaline.

Sotsiaalmeedias näeb ju tihti täiuslikke töölaudu ja riiuleid, mis on täis kvaliteetseid vahendeid. Nii võibki kergesti tekkida mõte, et äkki on parem tulemus just nende taga peidus. Justkui oleks looming nagu retsept – õiged asjad sisse ja tulemus tuleb iseenesest. Tegelik elu kahjuks nii lihtne ei ole.

Jah, head kunstivahendid teevad tööprotsessi mõnusamaks. Pintsel kestab kauem, värv käitub paremini, paber ei lähe kohe lainesse. Aga ükski kallis värvikarp ei õpeta inimest nägema, kompositsiooni tundma ega emotsiooni looma. See tuleb ajaga.

Mõnes mõttes on kunst nagu kokkamine – hea nuga teeb elu lihtsamaks, aga ei tee kedagi automaatselt heaks kokaks. Sama on ka siin: tööriist toetab, aga ei asenda harjutamist ega oma käekirja leidmist. Kui tahad selle teema kohta veidi põhjalikumalt lugeda, siis olen varem selle kohta ka veidi pikemalt kirjutanud. 

Paljud alustavad lihtsamate vahenditega

Tegelikult alustavad väga paljud kunstnikud üsna lihtsate vahenditega. Mõni joonistab koolivihiku servale, mõni maalib köögilaua taga, mõni kasutab aastaid samu pintsleid lihtsalt sellepärast, et rohkem pole olnud võimalik osta. Ja see ei tee neist kuidagi “vähem kunstnikke”.

Sageli areneb looming isegi rohkem siis, kui tuleb olemasolevaga hakkama saada. Kui sul on üks pintsel, õpid sellega rohkem võimalusi leidma. Kui värve on vähe, hakkad rohkem segama ja katsetama. Vahel võib piiratus loovust isegi kasvatada – natuke nagu reisides väikese kohvriga, kus alguses tundub, et midagi ei mahu kaasa, aga lõpuks saad aru, et pooli asju ei olnudki vaja.

Kui oled alles alustamas ja tahad aru saada, mida alguses päriselt vaja on, siis siin on veel üks kasulik lugemine. Näiteks siit saad sa teada, mida algaja kunstnik endale üldse vajada võib.

Internet võib jätta vale mulje

Internet võib jätta mulje, et “õige kunstnik” töötab alati ideaalsetes tingimustes – suur stuudio, täiuslik valgus ja riiulid täis parimaid vahendeid. Tegelikult sünnib väga palju kunsti hoopis tavalises elus. Väikese laua taga, segaduse keskel, muu elu kõrvalt. Ja võib-olla just see teebki selle päris tundega tööks.

Samas ei tasu ka ära unustada, et vahenditel on siiski oma roll. Kui hakkad rohkem looma, tuleb üsna kiiresti välja, et odavam pintsel võib kuju kaotada, paber lainetada või värv käituda ettearvamatult.  Aga ka siis jääb üks asi samaks – kaks inimest võivad kasutada täpselt samu vahendeid ja tulemus on ikkagi täiesti erinev. Sest lõpptulemus ei sõltu ainult tööriistadest, vaid sellest, kuidas inimene maailma näeb ja mida ta nende vahenditega teeb.

Vaatajat ei huvita lõpuks see, kui kallis pintsel kasutusel oli. Teda huvitab see, mida töö tekitab – tunne, atmosfäär, mingi detail, mis jääb meelde. Mõni väga lihtne töö võib mõjuda palju tugevamalt kui tehniliselt perfektne maal.

Areng ja oskused tulevad ajaga

Ja lõpuks ongi nii, et heaks kunstnikuks ei saada lihtsalt õigete asjade ostmisega. Areng tuleb ajast, harjutamisest, vigadest ja katsetamisest. Mõnikord jäädki liiga kauaks ootama “õigeid vahendeid”, enne kui üldse pihta hakkad.

Aga tegelikult sünnivad paljud kõige huvitavamad tööd just siis, kui lihtsalt alustad – ükskõik millega, mis käepärast on. Ja lõpuks ei mäleta keegi seda, kui kallis su pintsel oli. Pigem seda, mida see töö neis tundma pani.

Kui sa oled alles alustamas, siis ei pea järgmine samm olema kõige kallim ost. Vahel piisab täiesti sellest, et võtad olemasolevad asjad ja lihtsalt hakkad pihta.