KUU KUNSTNIK | Tizian on uue blogisarja esimene osa. Uus sari toob teini kõik huvitavad kunstnikud, kelle ma välja valin või kelle te ise olete välja pakkunud. Artikkel annab ülevaate kunstniku elust, tegemistest sh loomingust, toob välja populaarsemad teosed ja veel palju muud.
Titian oli 1500. aastate Veneetsia suurim maalikunstnik ning esimene, kelle klientuur ulatus ka väljapoole Itaaliat. Oma pika karjääri jooksul katsetas ta erinevaid maalimisstiile, mis peegeldavad hästi selle ajastu kunstiarengut.
Elulugu
Tiziano Vecellio, tuntud kui Titian või eesti keeles ka Tizian, oli üks olulisemaid Itaalia renessansiaja maalikunstnikke. Ta sündis arvatavasti umbes 1490. aastal Pieve di Cadore’s – väikeses linnas Dolomiitide jalamil, Alpide Veneetsia-poolses servas. Vecellio perekond oli seal elanud juba 14. sajandist saadik. Tema isa Gregorio oli sõjaväelane ning vanem vend Francesco tegutses samuti kunstnikuna.
Umbes 10 aastaselt kolis Titian Veneetsiasse, mis oli sel ajal üks Euroopa jõukamaid ja rahvusvahelisemaid linnu. Tema kunstialane haridus algas mosaiigimeister Sebastiano Zuccato töökojas, millele järgnes õpiaeg Gentile Bellini ning hiljem Giovanni Bellini juures – viimase ateljee oli tol ajal linna tähtsaim. Suure osa oma varasest kunstilisest arengust võlgnes ta aga Giorgionle, kellega ta töötas koos ka näiteks Fondaco dei Tedeschi hoone välisseinte maalingutel.
Titiani panus selles projektis pälvis kaasaegsete seas nii suurt tunnustust, et see olevat Giorgione’t isegi pahandanud. Pärast Giorgione surma ja Sebastiano del Piombo lahkumist Rooma alustas Titian iseseisvat karjääri, olles oma põlvkonnas peaaegu konkurentsitu.
Titiani pikk elu lõppes 1576. aastal Veneetsias möllanud katku ajal. Ta maeti Santa Maria dei Frari kirikusse, kus on siiani näha kaks tema kuulsaimat teost. Titian oli edukas kõigis maalikunsti valdkondades. Ta lõi uusi kompositsioone ning temast sai rahvusvaheliselt tuntud portretist. Kreeka ja Rooma pärimusest inspireerituna lõi ta visuaalseid meistriteoseid, mis põhinevad antiikpoeetide legendidel.
Isiklikku
1520. aastate alguses tõi Titian oma Veneetsia majja noore naise Cadore’ist, Cecilia. Neil sündis kaks poega – Pomponio (1524), kellest sai preester, ja Orazio (1525), kellest sai hiljem maalikunstnik ja Titiani peamine assistent.
1525. aastal abiellus Titian Ceciliaga, kui naine oli raskelt haige. Cecilia paranes ja neil sündis veel kaks tütart, Lavinia (sünd. 1529/30) ja teine, kes suri imikuna.
Pärast Cecilia surma 1530. aastal ei abiellunud kunstnik enam kunagi.
Suurkuju ja rajaja
Teda peetakse Veneetsia maalikooli suurkujuks ja selle üheks rajajaks. Titian oli erakordselt mitmekülgne kunstnik – ta valdas meisterlikult nii portreede kui maastike, samuti mütoloogiliste ja religioossete stseenide kujutamist. Tema oskus värve kasutada avaldas suurt mõju mitte ainult renessansiaja kunstnikele, vaid ka paljudele hilisematele meistritele kogu Euroopas.
Tema karjäär oli edukas juba algusest peale. Teda tellisid esialgu Veneetsia linn ja selle ümbruskond, hiljem Põhja-Itaalia vürstid ning lõpuks ka Habsburgide õukond ja paavstid. 1590. aastal nimetati teda “päikeseks väikeste tähtede seas”.
Kuigi Titiani stiil muutus elu jooksul märgatavalt, jäi tema armastus värvide vastu püsima. Kui varasemates töödes domineerisid kirkad ja elavad toonid, siis hilisemates maalides paistavad silma vabam pintslitöö ja peenemad, vaoshoitumad värvilahendused. Need teevad tema loomingu jätkuvalt mõjuvaks, omanäoliseks ja ajas kestvaks.
Panin siia kõrvale ühe video, mille leidsin Youtube platvormilt. Tegemist ei ole minu videoga vaid välismaisega. Annab kunstnikust lühidalt ja kiirelt ülevaate.
Teoste stiil ja tunnusjooned
Mütoloogilised teosed
Titiani kuulsus levis kiiresti ja Alfonso I d’Este kutsus ta Ferrara lossi looma mütoloogiliste teemade sarja. Seal sündisid teosed nagu “Veenuse kummardamine”, “Androslased” ja eriti tähelepanuväärne “Bacchus ja Ariadne”. Viimane paistab silma oma rõõmsameelsuse ja humoorika antiikmaailma tõlgendusega: värvide soojus ja rikkus tasakaalustavad asümmeetrilist figuuride paigutust lopsaka maastikuga. Samal ajal maalis Titian osaliselt ümber ka Giovanni Bellini teose “Jumalate pidusöök”, et see paremini sarja sobiks.
Titiani hilisemad mütoloogilised maalid kordavad varasemate teemade motiive, kuid pakuvad neile uusi nüansse. Näiteks “Venus and Cupid with an Organist” ning “Venus and the Lute Player” on variatsioonid tema kuulsast “Urbino Veenusest”. Nendes teostes on peidus sümboolika, kus muusika ja ilu nägemine sulanduvad omavahel.
Aastatel 1554–1562 lõi Titian Philip II tellimusel mitmeid olulisi mütoloogilisi maale, sealhulgas “Danaë koos lapsehoidjaga” ja “Veenus ja Adonis”. Esimesena mainitud teos on tema kõige sensuaalsem teos, kus Jupiter langeb Danaë juurde kuldse vihmana. Teos paistab silma eelkõige värvi ja tehnika meisterlikkusega. “Veenus ja Adonis” kujutab, kuidas jumalanna püüab oma noort armastatut jahile minemast tagasi hoida.
Veel mütoloogilisi teoseid
“Europa röövimine” on Titiani üks rõõmsamaid poeesiaid. Pildil röövitakse Europat, kelle käed ja jalad lehvivad, Jupiteri seljas, kes on valgeks pulliks muutunud. See maal näitab Titiani oskust luua kompositsioone, mis annavad edasi liikumise tunde ja võimaldavad kujutada laia mere- ja mägimaastikku. Värvide pehmus ja uduvus kaugustes muudab pildi eriliselt lummavaks.
“Diana ja Actaeon” kujutab noort jahimeest, kes satub kogemata Diana ja tema nümfide suplemise juurde. Teose liikumine ja figuuride paigutus annavad edasi ootamatuse ja pingelise hetke. “Diana ja Callisto” näitab jumalannat avastamas, et Callisto on rikkunud neitsivande – see hetk on täis emotsionaalset pinget, sest Callisto saatuseks saab pagendus ja ta muudetakse hiljem karuks.
Titiani viimane Philip II-le loodud töö oli “Tarquin ja Lucretia” – dramaatiline maal, mis näitab, et vanameister oli loomejõus endiselt tugev. Selle asemel, et kujutada Lucretia enesetappu, valis Titian pildile Tarquini vägivaldse rünnaku.
Usuteemalised maalid
Üks Titiani kõige muljetavaldavamaid religioosseid teoseid on “Taevasse minemine” (1516–1538) Santa Maria dei Frari kirikus. Samuti väärib tähelepanu “Madonna Pesaro perekonnaga” (1519–1526), kus Titian paigutab Madonna ja pühakud päikese ja varjude mänguga sammastega portikusse. Need kompositsioonid mõjutasid hilisemaid veneetsia renessansikunstnikke, aga ka Rubensit ja van Dycki.
Tema teistes religioossetes töödes on tunda nii poeetilist ilu kui traagikat, samas kui “Neitsi esitlemine templis” näitab Veneetsia renessansi suursugusust arhitektuurilise taustaga.
Hilisemad teosed näitavad uut arengufaasi: kaldus trepid, massiivsed figuurid ja üldine erutusefekt viitavad manerismile. Pärast Rooma-visiiti (1545–1546) tõi Titian oma religioossesse loomingusse antiikkunsti ja Michelangelo mõju, näiteks teoses “Kristuse kroonimine okastega”, kus figuurid on lihaselised ja intensiivsed.
Viimase 25 aasta jooksul oli Titian endiselt erakordselt produktiivne. Hilisemates religioossetes maalides muutusid figuurid vaimsemaks ja varjulisemaks. Tema viimane teos “Pietà”, oli mõeldud matusekabelisse, kuid jäi pooleli. Monumentaalne maali kompositsioon ja vaigistatud värvid annavad edasi kurbust ja surma vääramatust, muutes teose üheks tema sügavaimaks saavutuseks.
Portreed
Titiani portreede tipp saabus 1530. aastal, kui ta kutsuti Bolognasse keiser Karl V kroonimisele. Karl V jäi nii rahule, et andis Titanile rüütli seisuse. Pärast seda jäid Habsburgid tema peamisteks patroonideks.
Tema portreed 1520.–1530. aastatest kujutavad Itaalia aristokraatiat peenelt ja idealiseeritult. Näiteks “Alfonso d’Avalos, Marques del Vasto” sisaldab väikest paaži, mis aitab luua proportsiooni. Hilisemates portreedes täidab figuur kogu maali, projitseerides massiivsust.
Titian jäi portreemaalimisel viljakaks elu lõpuni.
Tema teenuste pärast võistlesid paavst Paulus III ja kardinal Alessandro Farnese keiser Karl V-ga. Bolognasse reisimisel valmis paavsti ametlik portree, kus paistab silma nii sümbol kui ka vanusest kurnatud, kuid kaval riigimees. Rooma-visiidi ajal valmis ka “Paulus III ja tema lapselapsed Ottavio ja kardinal Alessandro Farnese” (1546), mis on psühholoogiliselt väga paljastav.
Mõju ja pärand
Titian tõi Veneetsia maalikooli rahvusvahelisele areenile, muutes värvi ja valguse kasutuse renessansiaja kunstis ainulaadseks. Tema rikkalikud glasuurid ja julged kompositsioonid mõjutasid nii kaasaegseid kui ka hilisemaid suurmeistreid, sealhulgas Rubensit, Velázquezi, Rembrandti ja Manet’d.
Tema töödes nähtud emotsionaalne sügavus ja värvide soojus sillutasid teed baroki ja rokokoo liikumistele. Titiani pärand elab edasi mitte ainult muuseumides nagu Prado ja Uffizi, vaid ka kunstnike loomingus üle kogu maailma.
Kokkuvõte
Järgnevate KUU KUNSTNIK hakkab ilmuma korra kuus.
Kes võiks olla järgmine KUU KUNSTNIK?
Allikad:
https://www.nationalgallery.org.uk/artists/titian
https://en.wikipedia.org/wiki/Titian
https://www.britannica.com/biography/Titian
Kaanefotol olev pilt: Tizian – Fig 6 from Self Portrait: Renaissance to Contemporary (Anthony Bond, Joanna Woodall, ISBN 978-1855143579)., Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=9538733