Kokkuvõte Archives

Kokkuvõte / 26. veebr. 2024

Kunstivormid – arhitektuur on seeria viimane osa! Arhitektuur on üks ainulaadsemaid kunstivorme, kus visuaalne ilu sulandub tugevalt funktsionaalsusega, luues ruume ja struktuure, mis mitte ainult ei teeni praktilisi vajadusi, vaid mõjutavad ka inimeste kogemust. See kunstivorm on ajalooliselt olnud peegeldus kultuurilisest, ajaloolisest ja tehnoloogilisest arengust, väljendades loojate visiooni ja püüdlusi luua kestvaid ja inspireerivaid keskkondi. Mõiste ja ajalugu Arhitektuur on arenenud aastatuhandeid, hõlmates erinevaid stiile ja perioode, alates antiiksest kreeka templite harmooniast kuni gooti katedraalide kõrguste ja kaasaegsete pilvelõhkujateni. Iga ajastu on jätnud oma jälje arhitektuuri, peegeldades kultuurilisi väärtusi ja esteetilisi eelistusi. Arhitektid püüavad luua tasakaalu vormi ja funktsiooni vahel, kus visuaalne atraktiivsus ja struktuuri praktiline otstarve saavad üheks harmooniliseks tervikuks. See sektsioon uurib, kuidas arhitektid tegelevad ruumilise kujunduse väljakutsetega, kasutades loomingulisi lahendusi ja innovatsiooni. Liigid Arhitektuuril leidub ka mitmeid erinevaid alaliike. Üheks liigiks on just maastikuarhitektuur, mis toob kunsti loodusesse, ühendades inimeste loodud struktuurid loodusliku ümbrusega. Teisena järgnevad just ehitistearhitektuur, kuhu alla kuuluvad erinevad mõisad, templid, kloostrid, katedraalid jms. Siin juures saab mainida ka kaasaegset arhitektuuri, mis käsitleb kaasaegse ühiskonna muutuvaid vajadusi, kasutades uusi materjale ja tehnoloogiaid. Kokkuvõte Arhitektuur kui kunstivorm ei ole mitte ainult visuaalne nauding, vaid ka oluline osa inimeste elust. Läbi aegade on arhitektuur kujundanud keskkonda, mõjutanud kultuure ja väljendanud loojate visiooni. See artikkel avab arhitektuuri mitmekülgsust, uurides, kuidas see kunstivorm ühendab vormi ja funktsiooni, kehastades esteetilist ilu, funktsionaalsust ja inimese loovust. Näide arhitektuuri ajaloost Colosseum on suurim amfiteater Roomas.

Kunstivormid – arhitektuur Read More »

Kokkuvõte / 5. veebr. 2024

Tere tulemast meie artikliseeria kolmanda osa juurde, milleks on mosaiik. Räägime samuti stiili ajaloost, tehnikatest. Alustame! Mõiste ja ajalugu Mosaiik kunst on üks vanemaid ja vastupidavamaid kunstivorme maailmas, ulatudes tagasi antiikajastu Kreekasse ja Rooma impeeriumisse. See stiil on püsinud läbi aegade, kohanedes erinevate kultuuride ja ajastutega. Mosaiik kunstis on midagi maagilist, kuidas väikesed tükid moodustavad kogu pildi, luues kauni ja detailirohke teose. Mosaiik kunsti ajalugu on rikkalik ja mitmekesine. Alates selle kasutamisest antiikajastul religioossete ja dekoratiivsete eesmärkide jaoks kuni keskaja kunstiprojektideni, on mosaiik olnud oluline osa kultuurilisest pärandist. Tehnikad ja materjalid Mosaiik kunsti tehnikad hõlmavad erinevate materjalide, nagu keraamika, klaas, marmor ja isegi metall, kasutamist. Kunstnikud lõikavad need materjalid väikesteks tükkideks ja paigutavad need hoolikalt, luues unikaalseid mustreid ja pilte. Mosaiikide jaoks kasutatakse kõikidele tuntud materjale, milleks on enamasti looduslik kivi, keraamika ja metall ning klaas. Kõige populaarsemad ongi just klaas ja keraamika, nende tugevuse ning teiste tehniliste iseloomujoonte ja kättesaadavuse pärast. Kivi on materjal, mida kasutatakse peamiselt põrandapealsete kujunduste loomiseks. Mosaiigi ladumisel on olemas mitu erinevat võimalust. Mosaiiki võib laduda otse sobivale pinnale, paberile või hoopiski võrgule. Kokkuvõte Mosaiigi kunst on läbi aegade kestnud kunstivorm, mis on suutnud säilitada oma ajatu ilu ja väärtuse. Selle unikaalne võime ühendada värvide ja materjalide harmoonia loob esteetiliselt kauneid ja tähenduslikke kunstiteoseid, mis jutustavad lugusid läbi ajaloo ja kultuuride. Kaasaegsed kunstnikud jätkavad selle kunstivormi arendamist, tuues sisse uusi tehnikaid ja ideid, säilitades samas mosaiik kunsti erilise võlu.

Kunstivormid – mosaiik Read More »

Kokkuvõte / 22. jaan. 2024

Portreemaal on kunstivorm, mis on läbi aegade jäänud üheks kõige intiimsemaks ja väljendusrikkamaks viisiks inimese olemuse kujutamiseks kunstis. Iga pintslitõmbega suudavad kunstnikud tabada mitmekülgseid emotsioone, isikupära ja hingeelu. Selles artiklis süveneme portreemaali maailma, uurides selle ajalugu, erinevaid stiile ja kunstnike individuaalseid väljendusviise. Mõiste ja ajalugu Portreemaal on kunstivorm, mis keskendub üksikisikule, püüdes tabada nende näojooni, emotsioone ja iseloomu. See stiil on olnud ajastute jooksul viis, kuidas jäädvustada inimeste olulisi hetki, tuues esile nende staatus või rõhutada sisemist maailma. Portree juured ulatuvad tagasi kaugesse antiikaega, kus erinevad võimukad ja kuulsad tegelased tellisid kunstnikelt oma kujutisi. Tänapäeva kunstimaailmas jätkub aga portreemaali uuendamine. Kunstnikud ühendavad traditsioonilised tehnikad (tehnikatest tuleb juttu edaspidi) kaasaegsete väljendusviisidega, kasutades digitaalseid platvorme (nt erinevad kujundamisprogrammid) ning eksperimenteerides mitmekülgsete materjalidega. Erinevad tehnikad ja stiilid Erinevad kunstnikud ja ajastud on andnud panuse erinevatesse portree stiilidesse, alates realistlikust detailitäpsusest kuni ekspressionistlike ja abstraktsete tõlgendusteni. Realismi eesmärk on tabada iga detaili, samas kui abstraktne portree võib keskenduda pigem emotsioonidele kui füüsilisele sarnasusele. Kuna portree maalimine on tehniliselt nõudlik vorm, kus kunstnikud kasutavad valguse ja varju mängu ning detailide täpsust, et edastada portreteeritava isiku individuaalsust, siis kõiksugused pintslilöökide suunad, värvide valikud ja tekstuuride kasutamised on kõik olulised osad. Üks portreemaali suurimaid väljakutseid on tabada portreteeritava emotsioone. Mida see siis tähendab? Kunstnikud kasutavad näoilmeid, poose ja värve, et luua lõuendil tõetruu ja sügav emotsionaalne isiksus. Kokkuvõte Portreemaal on kunstivorm, mis jääb kunsti südamesse, püüdes tabada inimese olemust ja ajatust. Ajaloo vältel on portreekunst arenenud. Kaasaegsed kunstnikud jätkavad selle kunstivormi rikastamist, tuues sisse uusi tehnikaid ja mõjutusi ning luues portreed, mis kõnelevad meie kaasaegsest maailmast. Mõningad portreemaalid ajaloost “Mona Lisa” Leonrado Da Vinci (1452–1519) Ema portree, Johann Köler (1826-1899)

Kunstivormid – portree Read More »

Kokkuvõte / 8. jaan. 2024

Kunstivormid – natüürmort on käesoleva artiklite seeria esimene osa. Nagu öeldud, siis seekord tuleb meil juttu erinevatest kunstivormidest. Esimesena saab kirja natüürmort ja kõik sellega seonduv. Alustame! Natüürmort on kunstivorm, mis on läbi aegade lummanud kunstnikke oma intiimse ja detailirikka lähenemisega. See on, mis kunstivorm püüab jäädvustada objekte, olgu need siis igapäevaelust või sügavamalt tähenduslikud sümbolid. Kunstivormid – natüürmort alustab! Mõiste ja ajalugu Natüürmort, tuntud ka kui “still life” või “dead nature” (prantsuse keeles “nature morte“), on kunstiliik, mis kujutab mitmesuguseid objekte, nagu lilled, puuviljad, nõud, raamatud või muud igapäevaelu esemed. Kuigi natüürmorti peeti kunstiajaloos mõnikord madalamaks žanriks, on see siiski kogunud austust oma tehnilise keerukuse ja detailirikkuse poolest. Ajalooliselt on natüürmort olnud populaarne alates vanadest maalidest Egiptusest ja Roomast kuni hiliskeskaja ja renessansini, kus tähelepanu pöörati eriti sümbolistlikele elementidele ja varjudele. Hiljem kujunes natüürmort omaette žanriks, kus kunstnikud said demonstreerida oma oskusi valguse, varjude ja kompositsiooni vallas. Esemete valik ja kompositsioon Natüürmortides on väga oluline osa esemete valikul ja nende paigutusel kompositsioonis. Kunstnikud valivad tihtipeale natüürmordile esemed, mis kannavad endas sügavamat tähendust või sümboliseerivad teatud emotsioone. Näiteks võivad lilled sümboliseerida elu ja kaduvust, samas kui kuldsed esemed võivad esindada jõukust. Kompositsiooni loomisel mängivad rolli valgus ja varjud, luues sügavust ja realismi. Kunstnik peab hoolikalt kaaluma, kuidas paigutada iga objekt, et saavutada tasakaal ja visuaalne meeldivus. “Daamilik lõunapaus” Tegemist on natüürmordiga, mille valmistasin ise. Tegemist oli tavaliste koduste vahenditega, sealjuures õrn valguse mäng aknast. Erinevad tehnikad ja stiilid natüürmordis Natüürmordi maalimisel on kasutusel mitmed erinevad tehnikad ja stiilid. Traditsiooniline natüürmort nõuab ikka ja alati täpset joonistamist ja värvide kasutamist, et sinu valitud objektid jäädvustaksid ka pildil oma loomuliku ilme. Impressionistid kasutasid ja kasutavad aga vabamaid pintslilööke ja erksaid värve, et püüda hetkeemotsiooni ja valguse mängu. Kaasaegsetes natüürmortides võib kohata lisaks eelnevatele ka abstraktset lähenemist. See tähendab, et objektid võivad sulanduda omavahel kokku või muutuda peaaegu tundmatuks. See annab kunstnikele vabaduse väljendada oma loovust ja nägemust veelgi rohkem. Natüürmort kunstimaailmas tänapäeval Tänapäeva kunstimaailmas jätkub natüürmordi kui kunstivormi eksperimenteerimine ja elavnemine. Kunstnikud võtavad traditsioonilisi elemente ja ühendavad neid kaasaegsete väljendusvahenditega, kaasates digitaalseid platvorme, fotograafiat ja isegi videokunsti. Natüürmordid kujutavad endast jätkuvat dialoogi kunstniku ja vaataja vahel. Need kutsub vaatajaid mõistma objektide sügavamat tähendust ja looma isiklikke seoseid iga kunstiteosega. Kokkuvõte Natüürmort, ehkki näiliselt lihtne, on kunstivorm, mis rikastab meie arusaama maailmast. Selle põhjalik uurimine toob esile mitmekesiseid tehnikaid, stiile ja tähendusi, mis muudavad iga natüürmordi unikaalseks loominguliseks väljenduseks. Kõigil neil elementidel on roll kunstniku ja vaataja vahelises lõputus dialoogis, rikastades meie kultuuripärandit ja kunstipärandit. Mõningad natüürmordid ajaloost “Vaikelu kanga, kannu ja puuviljavaagnaga” Paul Cézanne (1893-1894) “Natüürmort rummipudeliga” Pablo Picasso (1881–1973)

Kunstivormid – natüürmort Read More »

Kokkuvõte / 13. juuli 2023

Ja siin ta on – meie kunstistiilide kõige viimane osa! Loodan, et said endale pisut uusi teadmisi ning oskad nüüd muuseumites ringi käies vaadata, millise stiiliga parasjagu tegu on. Kohtume juba uutel jahimaadel! AJALUGU Realism kunstis tekkis 19. sajandil ja oli vastureaktsioon romantismile. Romantismi ajastul rõhutati fantaasiat, emotsioone ja ideaale, kuid realistlikud kunstnikud tahtsid maailma kujutada sellisena, nagu see päriselt oli. Nad soovisid jõuda tõe ja objektiivsuse juurde ning pöörasid tähelepanu igapäevaelule, ühiskondlikele oludele ja loodusele. See kunstivorm võimaldas kunstnikel väljendada reaalsust ilma romantiseerimiseta. Realismi tekkimine oli oluline samm kunsti arengus, tuues kaasa suurema tähelepanu detailidele, anatoomiale ja perspektiivile. Selle liikumise käigus avardus kunstnike arusaam võimalustest, kuidas kujutada maailma ning kuidas kunst saab mõjutada ühiskonda. Kunstistiil aitas kaasa ka kunstniku rolli muutumisele, kus kunstnikud hakkasid näitama tõelist elu ja tegelikkust, olles samal ajal sotsiaalsete muutuste eestvedajad. Realismi mõju ulatus ka kaugemale 19. sajandist kandudes edasi teistesse kunstistiilidesse ja -suundadesse. Selle liikumise järel tulid impressionism, postimpressionism ja teised kunstivoolud, mis võtsid realismist üle mõningaid elemente ja arendasid neid edasi. Realismi jääb kunstiajalukku kui oluline periood, mis avas ukse uutele kunstipraktikatele ja mõtteviisidele. TUNNUSED Millised olid aga realismi peamised tunnused? Kas oled selle peale kunagi mõelnud? Kui ei ole või isegi oled, siis tasub neid siiski vahepeal kontrollida. Alljärgnevalt on kirjapandud vaid mõningad tunnused, mis realismile omased on. Täpne kujutis oli realismi kunstnikke jaoks oluline, kuna nad püüdsid luua täpseid ja detailseid kujutisi. Nad kandsid maalidele üle objektiivset reaalsust, oli selleks siis inimesed, loodus või esemed. Loobumine ideaalidest. Realistid ei püüdnud maalidel luua ideaalset ilu ega muuta tegelikkust romantilisemaks. Nende eesmärk oli kujutada maailma sellisena nagu see päriselt oli, kaasates ka vähem glamuurset ja romantilist külge. Algmaterjalide uurimine andis realistidele võimalusi teha hoolega oma teemade vaatlusi, uurida inimesi, külastada töökohti ja reisida, et koguda võimalikult palju teavet oma kunstiteoste loomiseks. Sotsiaalse reaalsuse kujutamine. Realism keskendus ühiskonna probleemide ja reaalsuse kujutamisele. Kunstnikud kujutasid tihti vaeseid töölisi, sotsiaalseid ebaõiglusi ja raskeid elutingimusi, et tuua esile ühiskondlikke probleeme. Lisaks kõigele eelnevale kuulus realismi tunnuste alla ka detailide täpsus, loovuse väljendamine igapäevaelus ning valguse ja varjude kasutamine. KUULSAMAD KUNSTNIKUD Gustave Courbet (1819-1877). Jean-François Millet (1814-1875). Johann Köler (1826-1899).

Kunstistiilid 5/5 – realism Read More »

Kokkuvõte / 6. juuni 2023

Oleme peagi jõudmas lõpule kunstistiilide sarjaga. Käesolev artikkel räägib neljandast kunstistiilist, mille nimeks on abstraktsionism, kusjuures tuleb öelda, et antud stiil oli tegelikul ennem kui sürrealism, millest oli juttu eelmises postituses. Head lugemist! AJALUGU Abstraktsionism on kunstistiil, mis kujunes välja 20. sajandi alguses. Laiemalt levis stiil 1930. aastatel Pariisis ja New Yorgis, eriti kiirelt aga peale II Maailmasõda. Tegemist ei ole ühtse kunstistiiliga, vaid siin on segunenud mitmed erinevad kunstisuunad ja voolud. Tegemist on moodasa kunstistiiliga nii maalis, graafikas kui ka skulptuuris, mille puhul kunstnikud teose loomisel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust ega esemaid, mis tõttu ei ole teostel ühtegi ära tuntavat figuuri või objekti. Sõna “abstraktne” tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne. Eesti Keele Instituudi sõnul on abstraktsionism aga 20. sajandil tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormi rütmide abil. Ekspressiivse abstraktsionismi kõrval oli ka teine abstraktse kunstistiil, mida tunti kui geomeetriline abstraktsionism ehk konstruktiivne abstraktsionism. Selle alusepanijaiks võib lugeda kunstnikke Kazimir Malevitšit ja Piet Mondriani. Geomeetrilise abstraktsionismi tunnuseks oli geomeetriliste kujundite kasutamine ja see oli olulisem abstraktsionismi varasemal etapil. ABSTRAKTSIONISMI TUNNUSED Abstraktsionismi ajalugu on endale selgeks tehtud, kuid kas sa ka tead, mismoodi aru saada, et tegemist on just selle kunstistiiliga? Pole oluline, kas vastad jah või ei, kuna kordamine on tarkuse ema. Abstraktsionismi tekkimisel loobuti reaalse maailma jäljendamisest. Kunstnikud kujutasid enese hinge ja meeleolu. Oluliseks muutus eneseväljendus ning eelkõige sooviti saavutada kunstis vaimset ideaalset taset. Kunst pidi vaatajale ja kunstnikule pakkuma emotsiooni. Maalidel väljendasid kunstnikud ennast geomeetriliste ja vabade vormide, värvipindade ja joonte abil, sealjuures kujutati ka ebareaalsete värvidega aimatavat reaalset maailma. Puudus süžee ning tööd ei omanud enamasti mingit seost ümbritsevaga. KUULSAMAD ABSTRAKTSIONISMID Vassili Kandinsky (1866-1944). „Kompositsioon VII“ Paul Klee (1879-1940). „Hammameti motiiv“ August Macke (1887-1914). „Kolm kollase õlgkübaraga tüdrukut“ Franz Marc (1880-1916). „Loomade saatus“ Kazimir Malevitš (1878-1935). „Must ruut valgel taustal“ Piet Mondrian (1872-1944). „Kompositsioon II punase, sinise ja kollasega“ LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures ja lõpetame käesoleva sarja väärikalt.u KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Eesti Keele Instituut. (n.d). Abstraktsionism. http://eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=abstraktsionism Kangilaski, J. (1998). Abstraktsionism. T. Viirand (toim). (lk 264-269). Kirjastus “Kunst”. Nimetu esitlus. https://docs.google.com/presentation/d/1VoDdayMCWgQ2cXXu_kUh0k-DZ6U9VLvLrFBPcKIDqpc/htmlpresent

Kunstistiilid 4/5 – abstraktsionism Read More »

Kokkuvõte / 22. mai 2023

Esimeses kahes osas tegime juttu impressionismist ja ekspressionismist. Kunstistiilide seeria kolmanda osa on endale napsanud aga sürrealism. Alustame! AJALUGU Sürrealism on 20. sajandi kõige olulisem ja mõjukam kunsti- ja kirjandusvool, mis on mõjutanud lisaks eelpool nimetatule ka teisi valdkondi, näiteks filmindust. Tihti on ka mainitud, et sürrealism pole kunstistiil vaid hoopis omamoodi maailmavaade ja ellusuhtumine. Nimetus tuleneb prantsuse keelest, mille andis voolule Prantsuse luuletaja ja kirjanik Gillaume Apollinaire, nimi tuleneb prantsuse keelest “sur”, mis tähendab eesti keeles “peal”. Sürrealismi kõrgaeg oli aastatel 1920-1930 Prantsusmaal. Kunstivoolu uus puhang sai alguse aga 1960. aastatel. Siin juures tuleb ka mainida, et sürrealismi viljelemine ei ole tänapäeval kuhugi kadunud, antud kunstistiili viljeletakse ka praegu. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine (seda viljeleti samal ajal ka teiste ühiskondlike tabude ja reeglite puhul). Samas oli käsitletava kunstivoolu laiem eesmärk muuta elu. Sürrealistid käsitlesid kunsti kui elu “peaproovina”. Sürrealismis oli ka 1920. aastate lõpul üks väikene kriis – tekkisid isiklikud vastuolud. Samal ajal hakati rohkem tähelepanu pöörama ka unenägudele, kritselduste ja abstraktsete vormide asemel hakkasid ilmuma täpselt maalitud esemed. Aastal 1924 asutati ajakiri, mille nimeks sai “Sürrealistlik Revolutsioon”. SÜRREALISMI TUNNUSED Sürrealismi väikene ajalugu on endale selgeks tehtud, kuid kas sa ka tead, mismoodi aru saada, et tegemist on just sellega? Ilmselt tänu kuulsale Salvador Dali maalidele teavad enamus seda, milline näeb välja sürrealism kunstis, kuid vaatame, mis tunnuseid võib sürrealismile veel omaseks pidada. Sürrealismi ajal: Tähtsaks peeti inimese alateadvust, selle vabastamist mõistuse ja teadvuse piirangutest. Oluliseks inspiratsiooniallikaks olid unenäod, nägemused ja muidugi fantaasia. Maalides rõhutati enamasti juhuslikkuse peale, lisaks spontaansust. Realistlikult maalitud esemed asetati harjumatutesse olukordadesse ja seostesse, mistõttu tekkisid ebarealistlikud olukorrad (esemed/materjalid olid pärit loodusest, loomad, inimesed). Kasutati pidevalt ebakauneid motiive (argikeeles: koledaid ja võikaid motiive). Tööde sisu ei olnud ega ole kergesti mõistetav, mis tähendab, et sürrealismi vaatlejatel võivad tekkida mitmed erinevad tõlgendused. Prooviti maalida ka kolmemõõtmelisi ruume. KUULSAMAD SÜRREALISTID Salvador Dalí (1904-1989). „Mälestuse püsivus ehk pehmed kellad“ Joan Miró (1893-1983). „Hobune, piip ja punane lill“ Yves Tanguy (1900-1955). „Piiramatu jagatavus“ Max Ernst (1891-1976). „Kuningas Ubu“ Sürrealismi tunnuseid ja teoseid võis näha kunststiili kõrgajal kui ka hilisemal ajal ka Eestis. Eestis viljeles sürrealismi eelkõige Eduard Wiiralt (1898-1954), kelle realistliku sürrealismi alla kuuluvad imelised „Põrgu“ fragmendid. Sürrealistlikke töid leiab ka Ülo Soosteri loomingust „Silm munas“ , Ilmar Malin töödest, näiteks „Lõbus poiss“ kui ka veel mitmete teiste loomingust. LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Kangilaski, J. (1998). Ekspressionism. T. Viirand (toim). (lk 251-253). Kirjastus “Kunst”. Parhomenko, L. (n.d). Sürrealism. Eesti visioon. Tartu Kõrgem Kunstikool. https://pallasart.ee/webserver/e-ope/courses/Tartu_kunstnikke/srrealism_eesti_visioon.html

Kunstistiilid 3/5 – sürrealism Read More »

Kokkuvõte / 16. apr. 2023

Esimeses osas tegime juttu impressionismist. Kunstistiilide seeria teises osas teeme juttu aga ekspressionismist. Alustame! AJALUGU Ekspressionism on uus kunstisuund, mis sai alguse Lääne-Euroopas koos foovidega. Sõna ekspressionism tähendab “väljendust”. Ekspressionismi eelkäijateks võib küll pidada Vincent van Goghi ja Edvard Munchi, ent järjekindlalt hakkasid väljendust rõhutama just foovid. Lisaks Lääne-Euroopale tekkis väljenduslik kunstivool ka Saksamaal, mistõttu kasutataksegi terminit “ekspressionism” just eelkõige saksa väljenduskunsti kohta. Lühidalt öeldes – ekspressionism on kunstiliikumine, mis tekkis 20. sajandi alguses ja keskendus emotsioonide, tundmuste ja psühholoogia väljendamisele läbi kunsti. Uue kunstivoolu tekkimine oli eelkõige seotud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühiskondlike muutustega, sealhulgas industrialiseerimise, tehnoloogia arengu, urbaniseerumise ja poliitiliste ja ideoloogiliste konfliktidega. Ekspressionismi kunstnikud otsisid mitmeid uusi võimalusi väljendamiseks, et kajastada oma praeguse aja probleeme ja enda sisemist maailma. Uue kunstivoolu perioodi jooksul kujunesid välja ekspressionistliku maalikunsti, graafika, skulptuuri ja arhitektuuri tunnusjooned. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses ning oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kunstnikud lihtsustasid, üldistasid või moonutasid joonistust, kasutades teravaid tooreid värve või meelega tuhmiks muudetud koloriiti. Inimesed olid sageli maalidel ka üsna jõhkra olekuga, mis pidi kujutama inimese sisemust ja nende piina. Enamasti ekspressioniste harmoonia ja detailid ei huvitanud. Lisaks tavapärase maalimisele, tegeleti ekspressionismi ajal ka graafikaga. Kunstivool hakkas järkjärgult taanduma aga 1930. aastatel ning nii mõnedki kunstnikud hakkasid kasutama muid stiile nagu näiteks abstraktne. EKSPRESSIONISMI TUNNUSED Sa mäletad ehk, millised olid tunnused impressionismi ajal ja kuidas mõista, et tegu on just selle kunstivooluga. Kuidas on lood aga ekspressionismiga? Vaatame kohe lähemalt, millised tunnused reedavad käesoleva kunstistiili. Ekspressionismi ajal: Pintslikäsitlus oli hooletu ja rahutu Vorme (näiteks inimesi) lihtsustati ja tihti ka moonutati Enamasti kasutati intensiivseid värve, kuid sageli olid kasutusel ka niinimetatud toored värvid ja rohkem porikarva toonid. Ekspressionistid kasutasid tihti sümbolismi, et väljendada keerulisi emotsioone ja mõtteid, mis ei pruugi olla sõnades väljendatavad. Ekspressionistlikud teosed võisid olla dünaamilised ja emotsionaalsed ning neis võis peidus olla tugev rütm ja liikumine. Kunstivool ei püüdnud kujutada objekte täpselt ja realistlikult, vaid pigem moonutatult ja deformeeritult, et väljendada emotsioone ja mõtteid. Kunstivoolus kasutati tihti subjektiivset perspektiivi ning kujutavad objekte nii, nagu neid tajuti, mitte nii, nagu nad tegelikult olid. KUULSAMAD EKSPRESSIONISTID Edvard Munch (1863-1944). “Karje” Vincent van Gogh (1853-1890). “Tähistaevas” LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Kangilaski, J. (1998). Ekspressionism. T. Viirand (toim). Üldine kunstiajalugu (lk 251-253). Kirjastus “Kunst”. Karje. (22. november 2020). Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Karje

Kunstistiilid 2/5 – ekspressionism Read More »

Kokkuvõte / 15. apr. 2023

Olen otsustanud rääkida pisut põhjalikumalt ja lähemalt viie erineva kunstistiili kohta ehk toon välja nii natukene ajalugu, tunnuseid kui ka kuulsamaid kunstnikke, keda tuntakse antud stiili puhul enim. Esimeses osas teeme juttu impressionismist. Alustame! AJALUGU Impressionism kunstivool Prantsuse maalikunstis, mis on tekkinud aastatel 1860–1870 ning jätnud kunstiajalukku sügava jälje. Sõna „impressionism“ tähendab prantsuse keeles muljet. Impressionismi alguseks peetakse ka seda, kui rühm noori 1874. aastal hakkas käima maalimas väljaspool stuudiot looduses. Looduses maalides kasutati erksaid värve ja lühikesi pintslitõmbeid, püüdes tabada hetke mil objektile langeb valgus. Käsitletav kunstivool sai oma nimetuse Claude Monet’ esimesel impressionistide näitusel välja pandud maali „Impressioon. Tõusev päike“ järgi, mis kujutab kunstniku aknast avanenud vaadet Le Havre’i sadamale Põhja-Prantsusmaal. Kunstivool tekkis ja arenes täiuseni Prantsusmaal. Aastatel 1874–1886 toimus Pariisis kaheksa impressionistide näitust. Kunstnikele sai esialgu osaks küll mittemõistmine ning pilkamine, kuna impressionism vastandus teravalt akadeemilisele kunstile, aga viimase näituse ajaks oli uus kunstivool leidnud juba tunnustust. Laiemat tähelepanu ja heakskiitu leidis impressionism aga alles 1890. aastatel, kui voolu hiigelaeg oli möödunud. Impressionism tähistab ka alates renessansist valitsenud kunstitraditsiooni lõppu, erinedes üsna suuresti kõikidest varasematest kunstistiilidest ja -vooludest. Sellega saab ära seletada ka kunstipubliku esialgse laialdase hukkamõistu maalide suhtes, mida peeti lõpetamatuiks ja ainestikku sobimatuks. Kergemalt öeldes – impressionistide maalidest ei saadud aru, kuna nendes puudus justkui joonistus ja kompositsioon, mis oli varasematest kunsti-vooludest meelde jäänud, sealjuures ei mõistnud ka näitusekülastajad, mida maalides õieti vaadata tuleks. Kui ebamäärased pintslilöögid olid looduse kujutamisel mõistetavad, siis inimeste ja hoonete juures näisid need vaataja silmis selge lohakusena. Impressionismi ajalugu on tihedalt seotud kaasaegse elu arenguga 19. sajandil, nagu näiteks raudtee ja linnastumisega, mis pakkusid kunstnikele uusi teemasid ja võimalusi, kuidas ennast väljendada. Kunstivoolu liikumine andis ka tõukse modernismi ja ekspressionismi tekkimisele. Tänaseks on impressionsim muutunud aga üheks kõige tunnustatumaks kunstiliikumiseks maailmas. IMPRESSIONISMI TUNNUSED Ajalugu räägitud, kuid kas sa tead, millised on impressionismi enim tuntud jooned? Mille järgi sa tunned ära, et tegemist on just impressionismiga? Kui jah, siis on tore, aga kui vastasid hoopiski ei, siis siin on mõned tunnused, mis sind järgmine kord aitavad. Impressionismi ajal: Pöörati tähelepanu eelkõige õhu ja valguse maalimisele, ent kuna need muutusid kiiresti, tuli maalida kiiresti ja vabas õhus (looduses) mitte stuudios. Impressionistid püüdsid tabada enamasti hetke, mil valgus langeb objektile ja kujutada seda reaalajas. Sageli maaliti ühest ja samast motiivist terveid seeriaid eri kella-aegadel ja erinevas valguses. Kunstnikud armastasid heledaid, erksaid ja rõõmsaid värve. Musta kasutati harva, kuid kui seda siiski tehti, siis otsiti musta seest erinevaid värvivarjundeid. Erksad, heledad ja rõõmsad värvid kujuta-sid valgust ja õhku Kadus kontuur ehk piirjoon. Värvide ja esemete piirjooned on sulavad, hajuvad. Maalides kasutati väikeseid pintslilööke, mille jäljed on lõuendil hästi näha, kusjuures kõrvuti asetati alati puhtad värvitoonid ning õige mulje saadi maali vaatamisel kindlalt kauguselt. Lühikesed ja kiired pintslitõmbed kujutasid ka valguse ja varjude mängu ning liikumist. See andis kõikidele teostele spontaanse ja elava mulje. Tihti ei lastud ka eelmisel värvil kuivada vaid tõmmati peale uued pintslitõmbed. Toimusid suured muutused kompositsioonis – loobuti rangest ja läbimõeldud ülesehitusest, mis tähendab seda, et kogu maal oli kui situatsioon päriselust ning tihti olid maalidel olevad figuurid lõuendi joone saabudes poolikud. Siin tileb ka ära märkida, et impressionistid eelistasid jätta detailid varju ning maalida konkreetset piirkonda. Ilmnesid muutused temaatikas, kuna impressionistidele oli teemast tähtsam pildi maaliline külg –loobuti ajalooainelistest ja mütoloogilise sisuga kompositsioonidest ning peamisteks said igapäevaelu, port-reed, aktid, maastikud ja esmakordselt suurlinnaelu kujutamine. Sellised on impressionismi ühed enim tuntud tunnused, mille järgi võib orienteeruda, kui käid kunsti-näiuseid vaatamas või tunned lihtsalt huvi, millised on mistahes kunstivoolu tunnused, mille järgi neid tuntakse. KUULSAMAD IMPRESSIONISTID Mehed: Claude Monet’ (1840–1926). „Impressioon. Tõusev päike“ Pierre-Auguste Renoir (1841–1919). „Tants Le Moulin de la Galette’is“ Camille Pissarro (1830–1903). „Bath Road“ Alfred Sisley (1839–1899). „Sild Hampton Courtis“ Naistest olid tuntumad Mary Cassatt (1844–1926) ja Berthe Morisot (1841–1895). Eesti kunstis võis märgata impressionismi mõjusid juba 20. sajandi esimestel kümnenditel, näiteks võib impressionismi leida Ants Laikmaa (1866–1942) maalidelt („Vaade Caprilt“) ja Paul Burmani (1888–1934) loomingus. ( „Natüürmort (Lilled)“) LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S., Vihterpal, L. K. (2o20). Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil. Kunstiajalugu gümnaasiumile. II kursus. Maurus Kirjastus. https://tellimine.kirjastusmaurus.ee/media/mauruse-kirjastuse-tellimiskeskkond/Kunstiajalugu_II-1-20.pdf Impressionism. (n.d). https://karinakunstiajalugu.weebly.com/impressionism.html Impressionism. (7. märts 2021). Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism

Kunstistiilid 1/5 – impressionisim Read More »

Võta minuga ühendust

Liitu kunstisõpradega