Ajalugu Archives - Page 2 of 2

Kokkuvõte / 6. juuni 2023

Oleme peagi jõudmas lõpule kunstistiilide sarjaga. Käesolev artikkel räägib neljandast kunstistiilist, mille nimeks on abstraktsionism, kusjuures tuleb öelda, et antud stiil oli tegelikul ennem kui sürrealism, millest oli juttu eelmises postituses. Head lugemist! AJALUGU Abstraktsionism on kunstistiil, mis kujunes välja 20. sajandi alguses. Laiemalt levis stiil 1930. aastatel Pariisis ja New Yorgis, eriti kiirelt aga peale II Maailmasõda. Tegemist ei ole ühtse kunstistiiliga, vaid siin on segunenud mitmed erinevad kunstisuunad ja voolud. Tegemist on moodasa kunstistiiliga nii maalis, graafikas kui ka skulptuuris, mille puhul kunstnikud teose loomisel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust ega esemaid, mis tõttu ei ole teostel ühtegi ära tuntavat figuuri või objekti. Sõna “abstraktne” tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne. Eesti Keele Instituudi sõnul on abstraktsionism aga 20. sajandil tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormi rütmide abil. Ekspressiivse abstraktsionismi kõrval oli ka teine abstraktse kunstistiil, mida tunti kui geomeetriline abstraktsionism ehk konstruktiivne abstraktsionism. Selle alusepanijaiks võib lugeda kunstnikke Kazimir Malevitšit ja Piet Mondriani. Geomeetrilise abstraktsionismi tunnuseks oli geomeetriliste kujundite kasutamine ja see oli olulisem abstraktsionismi varasemal etapil. ABSTRAKTSIONISMI TUNNUSED Abstraktsionismi ajalugu on endale selgeks tehtud, kuid kas sa ka tead, mismoodi aru saada, et tegemist on just selle kunstistiiliga? Pole oluline, kas vastad jah või ei, kuna kordamine on tarkuse ema. Abstraktsionismi tekkimisel loobuti reaalse maailma jäljendamisest. Kunstnikud kujutasid enese hinge ja meeleolu. Oluliseks muutus eneseväljendus ning eelkõige sooviti saavutada kunstis vaimset ideaalset taset. Kunst pidi vaatajale ja kunstnikule pakkuma emotsiooni. Maalidel väljendasid kunstnikud ennast geomeetriliste ja vabade vormide, värvipindade ja joonte abil, sealjuures kujutati ka ebareaalsete värvidega aimatavat reaalset maailma. Puudus süžee ning tööd ei omanud enamasti mingit seost ümbritsevaga. KUULSAMAD ABSTRAKTSIONISMID Vassili Kandinsky (1866-1944). „Kompositsioon VII“ Paul Klee (1879-1940). „Hammameti motiiv“ August Macke (1887-1914). „Kolm kollase õlgkübaraga tüdrukut“ Franz Marc (1880-1916). „Loomade saatus“ Kazimir Malevitš (1878-1935). „Must ruut valgel taustal“ Piet Mondrian (1872-1944). „Kompositsioon II punase, sinise ja kollasega“ LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures ja lõpetame käesoleva sarja väärikalt.u KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Eesti Keele Instituut. (n.d). Abstraktsionism. http://eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=abstraktsionism Kangilaski, J. (1998). Abstraktsionism. T. Viirand (toim). (lk 264-269). Kirjastus “Kunst”. Nimetu esitlus. https://docs.google.com/presentation/d/1VoDdayMCWgQ2cXXu_kUh0k-DZ6U9VLvLrFBPcKIDqpc/htmlpresent

Kunstistiilid 4/5 – abstraktsionism Read More »

Kokkuvõte / 22. mai 2023

Esimeses kahes osas tegime juttu impressionismist ja ekspressionismist. Kunstistiilide seeria kolmanda osa on endale napsanud aga sürrealism. Alustame! AJALUGU Sürrealism on 20. sajandi kõige olulisem ja mõjukam kunsti- ja kirjandusvool, mis on mõjutanud lisaks eelpool nimetatule ka teisi valdkondi, näiteks filmindust. Tihti on ka mainitud, et sürrealism pole kunstistiil vaid hoopis omamoodi maailmavaade ja ellusuhtumine. Nimetus tuleneb prantsuse keelest, mille andis voolule Prantsuse luuletaja ja kirjanik Gillaume Apollinaire, nimi tuleneb prantsuse keelest “sur”, mis tähendab eesti keeles “peal”. Sürrealismi kõrgaeg oli aastatel 1920-1930 Prantsusmaal. Kunstivoolu uus puhang sai alguse aga 1960. aastatel. Siin juures tuleb ka mainida, et sürrealismi viljelemine ei ole tänapäeval kuhugi kadunud, antud kunstistiili viljeletakse ka praegu. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine (seda viljeleti samal ajal ka teiste ühiskondlike tabude ja reeglite puhul). Samas oli käsitletava kunstivoolu laiem eesmärk muuta elu. Sürrealistid käsitlesid kunsti kui elu “peaproovina”. Sürrealismis oli ka 1920. aastate lõpul üks väikene kriis – tekkisid isiklikud vastuolud. Samal ajal hakati rohkem tähelepanu pöörama ka unenägudele, kritselduste ja abstraktsete vormide asemel hakkasid ilmuma täpselt maalitud esemed. Aastal 1924 asutati ajakiri, mille nimeks sai “Sürrealistlik Revolutsioon”. SÜRREALISMI TUNNUSED Sürrealismi väikene ajalugu on endale selgeks tehtud, kuid kas sa ka tead, mismoodi aru saada, et tegemist on just sellega? Ilmselt tänu kuulsale Salvador Dali maalidele teavad enamus seda, milline näeb välja sürrealism kunstis, kuid vaatame, mis tunnuseid võib sürrealismile veel omaseks pidada. Sürrealismi ajal: Tähtsaks peeti inimese alateadvust, selle vabastamist mõistuse ja teadvuse piirangutest. Oluliseks inspiratsiooniallikaks olid unenäod, nägemused ja muidugi fantaasia. Maalides rõhutati enamasti juhuslikkuse peale, lisaks spontaansust. Realistlikult maalitud esemed asetati harjumatutesse olukordadesse ja seostesse, mistõttu tekkisid ebarealistlikud olukorrad (esemed/materjalid olid pärit loodusest, loomad, inimesed). Kasutati pidevalt ebakauneid motiive (argikeeles: koledaid ja võikaid motiive). Tööde sisu ei olnud ega ole kergesti mõistetav, mis tähendab, et sürrealismi vaatlejatel võivad tekkida mitmed erinevad tõlgendused. Prooviti maalida ka kolmemõõtmelisi ruume. KUULSAMAD SÜRREALISTID Salvador Dalí (1904-1989). „Mälestuse püsivus ehk pehmed kellad“ Joan Miró (1893-1983). „Hobune, piip ja punane lill“ Yves Tanguy (1900-1955). „Piiramatu jagatavus“ Max Ernst (1891-1976). „Kuningas Ubu“ Sürrealismi tunnuseid ja teoseid võis näha kunststiili kõrgajal kui ka hilisemal ajal ka Eestis. Eestis viljeles sürrealismi eelkõige Eduard Wiiralt (1898-1954), kelle realistliku sürrealismi alla kuuluvad imelised „Põrgu“ fragmendid. Sürrealistlikke töid leiab ka Ülo Soosteri loomingust „Silm munas“ , Ilmar Malin töödest, näiteks „Lõbus poiss“ kui ka veel mitmete teiste loomingust. LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Kangilaski, J. (1998). Ekspressionism. T. Viirand (toim). (lk 251-253). Kirjastus “Kunst”. Parhomenko, L. (n.d). Sürrealism. Eesti visioon. Tartu Kõrgem Kunstikool. https://pallasart.ee/webserver/e-ope/courses/Tartu_kunstnikke/srrealism_eesti_visioon.html

Kunstistiilid 3/5 – sürrealism Read More »

Kokkuvõte / 16. apr. 2023

Esimeses osas tegime juttu impressionismist. Kunstistiilide seeria teises osas teeme juttu aga ekspressionismist. Alustame! AJALUGU Ekspressionism on uus kunstisuund, mis sai alguse Lääne-Euroopas koos foovidega. Sõna ekspressionism tähendab “väljendust”. Ekspressionismi eelkäijateks võib küll pidada Vincent van Goghi ja Edvard Munchi, ent järjekindlalt hakkasid väljendust rõhutama just foovid. Lisaks Lääne-Euroopale tekkis väljenduslik kunstivool ka Saksamaal, mistõttu kasutataksegi terminit “ekspressionism” just eelkõige saksa väljenduskunsti kohta. Lühidalt öeldes – ekspressionism on kunstiliikumine, mis tekkis 20. sajandi alguses ja keskendus emotsioonide, tundmuste ja psühholoogia väljendamisele läbi kunsti. Uue kunstivoolu tekkimine oli eelkõige seotud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühiskondlike muutustega, sealhulgas industrialiseerimise, tehnoloogia arengu, urbaniseerumise ja poliitiliste ja ideoloogiliste konfliktidega. Ekspressionismi kunstnikud otsisid mitmeid uusi võimalusi väljendamiseks, et kajastada oma praeguse aja probleeme ja enda sisemist maailma. Uue kunstivoolu perioodi jooksul kujunesid välja ekspressionistliku maalikunsti, graafika, skulptuuri ja arhitektuuri tunnusjooned. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses ning oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kunstnikud lihtsustasid, üldistasid või moonutasid joonistust, kasutades teravaid tooreid värve või meelega tuhmiks muudetud koloriiti. Inimesed olid sageli maalidel ka üsna jõhkra olekuga, mis pidi kujutama inimese sisemust ja nende piina. Enamasti ekspressioniste harmoonia ja detailid ei huvitanud. Lisaks tavapärase maalimisele, tegeleti ekspressionismi ajal ka graafikaga. Kunstivool hakkas järkjärgult taanduma aga 1930. aastatel ning nii mõnedki kunstnikud hakkasid kasutama muid stiile nagu näiteks abstraktne. EKSPRESSIONISMI TUNNUSED Sa mäletad ehk, millised olid tunnused impressionismi ajal ja kuidas mõista, et tegu on just selle kunstivooluga. Kuidas on lood aga ekspressionismiga? Vaatame kohe lähemalt, millised tunnused reedavad käesoleva kunstistiili. Ekspressionismi ajal: Pintslikäsitlus oli hooletu ja rahutu Vorme (näiteks inimesi) lihtsustati ja tihti ka moonutati Enamasti kasutati intensiivseid värve, kuid sageli olid kasutusel ka niinimetatud toored värvid ja rohkem porikarva toonid. Ekspressionistid kasutasid tihti sümbolismi, et väljendada keerulisi emotsioone ja mõtteid, mis ei pruugi olla sõnades väljendatavad. Ekspressionistlikud teosed võisid olla dünaamilised ja emotsionaalsed ning neis võis peidus olla tugev rütm ja liikumine. Kunstivool ei püüdnud kujutada objekte täpselt ja realistlikult, vaid pigem moonutatult ja deformeeritult, et väljendada emotsioone ja mõtteid. Kunstivoolus kasutati tihti subjektiivset perspektiivi ning kujutavad objekte nii, nagu neid tajuti, mitte nii, nagu nad tegelikult olid. KUULSAMAD EKSPRESSIONISTID Edvard Munch (1863-1944). “Karje” Vincent van Gogh (1853-1890). “Tähistaevas” LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Kangilaski, J. (1998). Ekspressionism. T. Viirand (toim). Üldine kunstiajalugu (lk 251-253). Kirjastus “Kunst”. Karje. (22. november 2020). Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Karje

Kunstistiilid 2/5 – ekspressionism Read More »

Kokkuvõte / 15. apr. 2023

Olen otsustanud rääkida pisut põhjalikumalt ja lähemalt viie erineva kunstistiili kohta ehk toon välja nii natukene ajalugu, tunnuseid kui ka kuulsamaid kunstnikke, keda tuntakse antud stiili puhul enim. Esimeses osas teeme juttu impressionismist. Alustame! AJALUGU Impressionism kunstivool Prantsuse maalikunstis, mis on tekkinud aastatel 1860–1870 ning jätnud kunstiajalukku sügava jälje. Sõna „impressionism“ tähendab prantsuse keeles muljet. Impressionismi alguseks peetakse ka seda, kui rühm noori 1874. aastal hakkas käima maalimas väljaspool stuudiot looduses. Looduses maalides kasutati erksaid värve ja lühikesi pintslitõmbeid, püüdes tabada hetke mil objektile langeb valgus. Käsitletav kunstivool sai oma nimetuse Claude Monet’ esimesel impressionistide näitusel välja pandud maali „Impressioon. Tõusev päike“ järgi, mis kujutab kunstniku aknast avanenud vaadet Le Havre’i sadamale Põhja-Prantsusmaal. Kunstivool tekkis ja arenes täiuseni Prantsusmaal. Aastatel 1874–1886 toimus Pariisis kaheksa impressionistide näitust. Kunstnikele sai esialgu osaks küll mittemõistmine ning pilkamine, kuna impressionism vastandus teravalt akadeemilisele kunstile, aga viimase näituse ajaks oli uus kunstivool leidnud juba tunnustust. Laiemat tähelepanu ja heakskiitu leidis impressionism aga alles 1890. aastatel, kui voolu hiigelaeg oli möödunud. Impressionism tähistab ka alates renessansist valitsenud kunstitraditsiooni lõppu, erinedes üsna suuresti kõikidest varasematest kunstistiilidest ja -vooludest. Sellega saab ära seletada ka kunstipubliku esialgse laialdase hukkamõistu maalide suhtes, mida peeti lõpetamatuiks ja ainestikku sobimatuks. Kergemalt öeldes – impressionistide maalidest ei saadud aru, kuna nendes puudus justkui joonistus ja kompositsioon, mis oli varasematest kunsti-vooludest meelde jäänud, sealjuures ei mõistnud ka näitusekülastajad, mida maalides õieti vaadata tuleks. Kui ebamäärased pintslilöögid olid looduse kujutamisel mõistetavad, siis inimeste ja hoonete juures näisid need vaataja silmis selge lohakusena. Impressionismi ajalugu on tihedalt seotud kaasaegse elu arenguga 19. sajandil, nagu näiteks raudtee ja linnastumisega, mis pakkusid kunstnikele uusi teemasid ja võimalusi, kuidas ennast väljendada. Kunstivoolu liikumine andis ka tõukse modernismi ja ekspressionismi tekkimisele. Tänaseks on impressionsim muutunud aga üheks kõige tunnustatumaks kunstiliikumiseks maailmas. IMPRESSIONISMI TUNNUSED Ajalugu räägitud, kuid kas sa tead, millised on impressionismi enim tuntud jooned? Mille järgi sa tunned ära, et tegemist on just impressionismiga? Kui jah, siis on tore, aga kui vastasid hoopiski ei, siis siin on mõned tunnused, mis sind järgmine kord aitavad. Impressionismi ajal: Pöörati tähelepanu eelkõige õhu ja valguse maalimisele, ent kuna need muutusid kiiresti, tuli maalida kiiresti ja vabas õhus (looduses) mitte stuudios. Impressionistid püüdsid tabada enamasti hetke, mil valgus langeb objektile ja kujutada seda reaalajas. Sageli maaliti ühest ja samast motiivist terveid seeriaid eri kella-aegadel ja erinevas valguses. Kunstnikud armastasid heledaid, erksaid ja rõõmsaid värve. Musta kasutati harva, kuid kui seda siiski tehti, siis otsiti musta seest erinevaid värvivarjundeid. Erksad, heledad ja rõõmsad värvid kujuta-sid valgust ja õhku Kadus kontuur ehk piirjoon. Värvide ja esemete piirjooned on sulavad, hajuvad. Maalides kasutati väikeseid pintslilööke, mille jäljed on lõuendil hästi näha, kusjuures kõrvuti asetati alati puhtad värvitoonid ning õige mulje saadi maali vaatamisel kindlalt kauguselt. Lühikesed ja kiired pintslitõmbed kujutasid ka valguse ja varjude mängu ning liikumist. See andis kõikidele teostele spontaanse ja elava mulje. Tihti ei lastud ka eelmisel värvil kuivada vaid tõmmati peale uued pintslitõmbed. Toimusid suured muutused kompositsioonis – loobuti rangest ja läbimõeldud ülesehitusest, mis tähendab seda, et kogu maal oli kui situatsioon päriselust ning tihti olid maalidel olevad figuurid lõuendi joone saabudes poolikud. Siin tileb ka ära märkida, et impressionistid eelistasid jätta detailid varju ning maalida konkreetset piirkonda. Ilmnesid muutused temaatikas, kuna impressionistidele oli teemast tähtsam pildi maaliline külg –loobuti ajalooainelistest ja mütoloogilise sisuga kompositsioonidest ning peamisteks said igapäevaelu, port-reed, aktid, maastikud ja esmakordselt suurlinnaelu kujutamine. Sellised on impressionismi ühed enim tuntud tunnused, mille järgi võib orienteeruda, kui käid kunsti-näiuseid vaatamas või tunned lihtsalt huvi, millised on mistahes kunstivoolu tunnused, mille järgi neid tuntakse. KUULSAMAD IMPRESSIONISTID Mehed: Claude Monet’ (1840–1926). „Impressioon. Tõusev päike“ Pierre-Auguste Renoir (1841–1919). „Tants Le Moulin de la Galette’is“ Camille Pissarro (1830–1903). „Bath Road“ Alfred Sisley (1839–1899). „Sild Hampton Courtis“ Naistest olid tuntumad Mary Cassatt (1844–1926) ja Berthe Morisot (1841–1895). Eesti kunstis võis märgata impressionismi mõjusid juba 20. sajandi esimestel kümnenditel, näiteks võib impressionismi leida Ants Laikmaa (1866–1942) maalidelt („Vaade Caprilt“) ja Paul Burmani (1888–1934) loomingus. ( „Natüürmort (Lilled)“) LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S., Vihterpal, L. K. (2o20). Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil. Kunstiajalugu gümnaasiumile. II kursus. Maurus Kirjastus. https://tellimine.kirjastusmaurus.ee/media/mauruse-kirjastuse-tellimiskeskkond/Kunstiajalugu_II-1-20.pdf Impressionism. (n.d). https://karinakunstiajalugu.weebly.com/impressionism.html Impressionism. (7. märts 2021). Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism

Kunstistiilid 1/5 – impressionisim Read More »

Võta minuga ühendust

Liitu kunstisõpradega