Kas kunstikool on tõesti seda väärt?

Kunstikoolid on olnud juba aastaid koht, kus noored kunstnikud saavad oma oskusi lihvida ja oma loomingulist potentsiaali avastada. Aga kas kunstikool on tõesti seda väärt? Kas kunstikoolide kõrged õppemaksud ja aastatepikkune pühendumus tasuvad ennast ära, kui kunstimaailm on täis konkurentsi ja ebakindlust? Kui sa oled kunagi mõelnud, kas kunstikool on investeering, mis toob tagasi väärtuse, siis tead, et see küsimus pole kaugeltki lihtne. Kunstikooli minek ei ole nagu traditsiooniline õpingute valik – see on pikaajaline pühendumus ja kahtlemata suur samm, mis võib avada uksi, aga samas ka tekitada kahtlusi, kas õpingud tasuvad end igal juhul ära. Olen ise olnud endises Pärnu Kunstide majas (nüüd: Pärnu Kunstide kool) 11 aastat, ning see kogemus andis mulle hindamatu väärtusega oskusi ja teadlikkust oma kunstilisest arengust. Kuid samaaegselt kogesin ka mõningaid aspekte, mis võivad mõnele kunstikooli õpilasele tunduda kuluka ja ebamugava valikuna. Kas kunstikool on väärt oma hinda, või on olemas ka teisi, võib-olla paindlikumaid võimalusi, kuidas kunsti õppida? Kunstikooli eelised ja puudused Kunstikoolide suurim väärtus on võimalus süvitsi minna kunstilistesse protsessidesse ja arendada oma tehnilisi oskusi. Minu enda kogemus kunstikoolis õpetab mulle, et 11 aastat kunstikoolis andis mulle midagi rohkemat kui lihtsalt oskuse maalida või joonistada. See aitas mul arendada kannatlikkust, mis on igasuguse kunstiteose loomise oluline osa. Olen õppinud, et kvaliteedi saavutamiseks on oluline panustada aega ja vaeva. Kõik, mis tundub lihtne või spontaanne, on tegelikult läbi töötatud ja kogemustest ning vigadest õppimine, mis võtab aega. See on midagi, mida ma iseseisvalt õppides ilmselt ei oleks suutnud saavutada. Samuti avardab kunstikool kunstniku maailmapilti. Õpilased ei õpi mitte ainult oma meediumi tehnilisi külgi, vaid ka palju muud, mis aitab mõista kunsti laiemas kontekstis. Kõige väärtuslikum on aga see, et kunstikool loob keskkonna, kus teistele kunstnikele keskendumine ja nendega suhtlemine pakuvad inspiratsiooni ja motivatsiooni. Olen saanud tutvuda paljude erinevate kunstivormidega, mis on laiendanud minu enda loomingulist ulatust. Puudused Kunstikooli suur puudus on aga, et õpingud võivad olla kerged rahalised koormused. Kui kooli õppemaksu katab vald või mõni muu toetus, siis on see kindlasti suur kergendus. Samas on kunstikoolide õpingud tihti kallid ja lisaks tuleb arvestada ka materjalide ja ekskursioonidega. Nii et kuigi kunstikool võib olla suurepärane võimalus neile, kes tahavad kunsti õppida professionaalses keskkonnas, ei ole see alati kõigile kergesti ligipääsetav. Lisaks on kunstimaailm, nagu iga loomevaldkond, täis konkurentsi. Kunstikooli lõpetamine ei taga veel suurt edu tööturul – konkurents on tihe ja kõik kunstnikud ei pruugi leida endale töökohti, mis oleksid seotud nende hariduse ja kogemustega. Olen näinud, kuidas paljud kunstikooli lõpetajad peavad kombineerima oma kunstipraktikat teiste töödega, et ellu jääda. Soovitatav lugemine Olen kirjutanud varasemalt sellest, kuidas ma kunstini jõudsin või mida on vaja selleks, et kunstiga alustada. Lugemiseks vajuta vastava pealkirja peale allpool ja asu lugema! Minu teekond kunstini Kuidas alustada kunstiga tegelemist? Mida algaja kunstnik endale vajab? Kui kallis on kunstiharidus? Kunstikooli õppemaks võib olla üks suurimaid takistusi, mis takistab noori kunstnikke oma hariduse omandamisel. Õppemaksu katab Eestis sageli kohalik omavalitsus või muud toetused, mis muudab kunstikooli kergemini ligipääsetavaks. See on oluline samm, kuna ilma sellise toetuseta oleks kunstiharidus paljudele noortele kergesti kergesti kergesti üle jõu käiv. Siiski tuleb meeles pidada, et kunstikooli õpingud võivad olla ka varjatud kuludega. Kunstiõpingud ei piirdu ainult õppemaksuga – lisanduvad ka erinevad materjalikulud, töötoad, ekskursioonid ja muud kulutused. Kõik need kulud võivad kokkuvõttes teha kunstikooli üsna kalliks investeeringuks, mis on oluline teada, kui kaalutakse, kas see on tasuv. Kui aga räägime kunstikooli väärtusest, siis tuleb märkida, et see on pikaajaline investeering. Õpingute lõppedes ei pruugi kõik kunstikooli lõpetajad automaatselt leida tööd oma valdkonnas, eriti kui konkurents on tihe ja kunstiturul võib olla ebakindel turg. Siiski ei tähenda see, et kunstikooli kraad ei oleks väärtuslik – see annab siiski aluse, oskused ja kontaktid, mis aitavad igal kunstnikul oma teed leida. Järeldused Kunstikool võib olla väärtuslik kogemus, mis pakub võimalusi oskuste arendamiseks, loovuse avardamiseks ja kontaktide loomiseks kunstimaailmas. See aitab noorel kunstnikul areneda ja õppida professionaalses keskkonnas, kus hinnatakse teooriat, praktikat ja pühendumist. Kogu õppeprotsess, alates teadlikest eksperimentidest kuni professionaalse tagasisideni, võib anda kunstnikule tugeva aluse edasisele arengule. Kuid see ei ole lihtne valik. Kunstikooli õppemaks ja sellega kaasnevad kulud võivad olla kõrged, isegi kui osa neist on kaetud kohalike toetusprogrammide kaudu. Samuti ei garanteeri kunstikool lõpetamise järel automaatset edu tööturul – kunstimaailm on täis konkurentsi ja ebakindlust, mis tähendab, et kunstikooli kraad ei ole alati piisav, et tagada stabiilne töökoht. Lõppkokkuvõttes sõltub kunstikooli valik iga inimese eesmärkidest ja soovidest. Kui kunst on sinu kirg ja oled valmis pühenduma, siis võib kunstikool olla suurepärane võimalus oma oskuste täiendamiseks ja loovuse arendamiseks. Kui aga kunst jääb pigem hobiks, võib olla mõistlik kaaluda ka muid alternatiive, nagu meistriklassid, iseseisev õppimine või veebikursused, mis on paindlikumad ja vähem rahaliselt koormavad. Küsimusele, kas kunstikool on tõesti seda väärt, ei ole lihtne vastata. See sõltub inimese enda eesmärkidest ja valmisolekust panustada oma arengusse. Siinjuures tasub mõelda, mis on sinu jaoks kõige olulisem – kas professionaalne areng kunstis või lihtsalt kunsti nautimine omaette, ilma suuremate rahaliste ja ajakuludeta.

Kas kunstikool on tõesti seda väärt? Read More »

teoase analüüs

Teaose analüüs on kunstiteose analüüs. Üks teos, mis on mind eriti sügavalt liigutanud ja inspireerinud ning mille kohta ka esimene teose analüüs on tehtud, on Bernt Notke „Surmatants“. See 15. sajandi lõpus loodud monumentaalne maal ei ole ainult visuaalne meistriteos, vaid ka sügavmõtteline uurimus elu ja surma, ühiskonna ja ajastu väärtuste kohta. „Surmatants“ on ainulaadne ja ajatult kõnekas teos, mis jätab kustumatu mulje igaühele, kes seda näeb. Head lugemist! Teose taust ja ajalooline kontekst Bernt Notke „Surmatants“ on üks hiliskeskaegse Põhja-Euroopa kuulsamaid kunstiteoseid. Notke, kes oli tuntud oma suurepäraste teoste poolest, lõi „Surmatantsu“ Tallinna Niguliste kirikule. Tegemist ei olnud tema esimese sellise teemaga maaliga – juba 1463. aastal valmis tema töökojas Lübecki Maarja kirikule suur „Surmatants“, mis kahjuks hävis 1942. aastal. Notke „Surmatants“ kujutab erinevaid ühiskonnakihte esindavaid tegelasi, kes tantsivad koos surmafiguuriga. See sümboliseerib surma võrdsustavat jõudu – ükskõik kui võimas või rikas inimene on, surm ei tee erandeid. Keskaegses Euroopas oli see teema väga aktuaalne, kuna katk ja muud epideemiad tabasid kõiki ühiskonnakihte võrdselt. Tallinnas asuv „Surmatants“ erineb mõnevõrra Lübecki omast, pakkudes ainulaadset pilti sügismaastikust ja üksikutest hoonetest taustal, erinevalt Lübecki linna panoraamist. Teose analüüs /kirjeldus „Surmatants“ on maalitud õlivärvidega lõuendile, mõõtmetega 160×750 cm. See on fragment algselt umbes 30 m pikkusest maalist, mis kujutab 13 figuuri. Maal algab jutlustaja figuuriga vasakul kantslis, tema käed toetuvad kantsli servale. Kantsli kõrval istub torupilli mängiv surma kujutav skelettfiguur, kes juhatab tantsu. Esimene kuju tantsurongkäigus on puusärki kandev surmafiguur, kes juhib paavsti. Järgnevad skelettkujud juhivad keisrit, keisrinnat, kardinali ja kuningat. Viimase surma käe all paistab järgmise figuuri rüü äär. Inimkujud on sirged ja väljendusrikkad, riietatud seisusekohastesse rõivastesse, samal ajal kui surmakujud on dünaamilised ja liikuvad. Taustal on sügismaastik kollaseks muutuvate puudega, kus tegutsevad väikesed talupojad ja koerad. Kõik kujud seisavad rohelisel muruvaibal, millel on üksikud taimed. Pildi allservas on looklev kirjarull alamsaksakeelse gooti kirjaga, mis algab punases raamis kantsli küljel. Tekstilindi surm pöördub kõigi inimeste poole ja järgneb kahekõned surma ja inimeste vahel. Sümboolika Notke „Surmatants“ on maal, mis kutsub vaatajat mõtlema elu ja surma üle. Teos kujutab erinevaid inimesi – kuningaid, paavste, talupoegi ja kerjuseid – kes esindavad erinevaid ühiskonnakihte. Need tegelased seisavad surmafiguuri kõrval, näidates keskaegse ühiskonna hierarhiat ja uskumusi. Peamine sõnum, mida Notke tahab edasi anda, on see, et surm on kõigile võrdselt jõuline. Surm ei vali oma ohvreid rikkuse, võimu või staatuse järgi – ta tuleb kõigile. See idee oli keskaegses ühiskonnas väga oluline, kuna katk ja epideemiad mõjutasid nii rikkureid kui ka vaeseid, kõrgeid ja madalaid. Maalis on ka sügavam mõtisklus elu ajutisuse ja moraali üle. „Surmatants“ kutsub vaatajat mõtlema oma elu ja tegude üle. See tuletab meelde, et ükskõik kui palju me kogume materiaalseid hüvesid, ei saa me surma eest põgeneda. See on meeldetuletus elada ausalt ja õiglaselt, väärtustades iga hetke ja olles teadlik oma surelikkusest. Minu mõtted Minu jaoks on „Surmatants“ rohkem kui lihtsalt kunstiteos. See on aken ajaloosse ja inimkonna kollektiivse teadvuse sügavustesse. Esmakordselt nägin seda teost noorena ajalooõpikust ja mäletan selgelt, kuidas see teos mind kõnetas. Need detailid ja sügav sõnum on nüüd, täiskasvanuna, veelgi rohkem mõistetavad. „Surmatants“ inspireerib mõtlema elu ja surma, aja ja ajutisuse üle. Iga kord, kui seda teost vaatan, leian uusi detaile ja tähendusi, mis rikastavad minu arusaamist ajaloost ja inimloomusest. See tuletab meelde, et kunstil on võime ületada aja ja ruumi piire. Kutsun teid kõiki üles külastama Tallinna Niguliste kirikut ja kogema Bernt Notke „Surmatantsu“ isiklikult! Jagage oma mõtteid ja lemmikteoseid kommentaarides. Milline kunstiteos on teid kõige rohkem liigutanud ja inspireerinud? Kuidas on see mõjutanud teie elu ja maailmavaadet?

Teose analüüs Read More »

Kunstirpojekt 2023 – käpajäljed Tere taas! Seekordses postituses kirjutan teile pisut pikemalt ühest kunstiprojektist, mis sai alguse 25. jaanuaril ja lõppes 11. veebruaril. Lõppenud kunstiprojekti tellis Saue Kooli loodusainete õpetaja Age. Tema peamiseks sooviks oli oma koduklassi kole ja nätsu tupsusid täis must sein ära kaunistada. Ning miks mitte teha seda vastavalt oma ainetele. Millise ideed ja mõtted ta oma plaanis edastas ja kuidas kogu projekt välja kukkus saad lugeda all järgnevas tekstis. Head lugemist! Kui sain projekti tellimuse ei kahelnud ma kordagi ning ütlesin jah ja asusin kohe asja kallale. Valmistasin ette faili, kuhu palusin tellijal soovid/ideed kirja panna ning loomade nimetused, kelle jälgi enda seinale soovib. Loomad, visioon ja suurused paigas asusin asja kallale. Kogu kunstiprojekti vältel sain proovida mitmeid erinevaid viise, kuidas oleks käpajälgi parem teha. Lõpuks otustasin siiski teha enamus ringide sisse, et oleks neid parem seinale panna ja nihutada. Jälgede joonistamisel proovisin teha neid algselt tavalisele paberile, ent kuna tulid üsna ruttu ühesugused, piisas koheselt nende tavalisele paberile joonistamiseks. Jäljed said tehtud värvipliiatsitega ning nii mõnelegi juurde ka tavapärase musta tintekaga triibukesed, et tekiks karvakestele omane struktuur. Vaata jälgi ka kõrval olevast galeriist. Annan väikese nipi – kui tunned, et sinu tehtud käpajäljed ei ole ühesugused, siis ära muretse, nad ei peagi olema 1:1. Kogu projekt oli minu jaoks uus ning põnev, sealhulgas ka mõnusalt aega nõudev ning mõtlemisrohke. Ühele käpale kulus enamasti pool tundi ehk mitu värvikihti, ebavajalike joonte kustutamine, õige suurusega ringi joonistamine jms. Ja mis veel öelda – viimati ostetud värvipliiatsid ja paberid kulusid asja ette! Tuleb taas asuda endale leidma uusi töövahendeid, et edasi tegutseda. Aitäh õpetaja Agele, kes palus endale appi leidmaks ja täitmaks tema ideed peita ära koduklassi silmiriivav sein. Järgmiste koostöödeni! AGE TÄKER, õpetaja Alguse sai ühest koolituspäevast, kus meil paluti ette kujutada oma klassiruumi. Muidugi jooksed sa kohe dr Google abi otsima ja märkad huvitavaid lahendusi, kuidas seinu rääkima panna, kuidas luua loodusalane keskkond jne. Minul lõi tuluke pea kohal särama, et mul on ju kunstnikust ÕDE  ja tema kindlasti sooviks uut projekti. Nii saigi mõned loomad väljavalitud ja koostöö algas. Nüüd ootavad käpakesed väljalõikamist ja klassiruumi seinale kinnitamist. Muidugi käib iga käpaga kaasas ka QR-kood, kus saab loomaga juba täpsemalt tutvuda. 

KUNSTIPROJEKT 2023 – KÄPAJÄLJED Read More »

Jõulukitse valmimine Hei sõbrad! Eelmise kuu lõpupoole ja keskpaigas tegin ma tellimustööna suurele pildiraamile jõuluteemalist pilti. Mis te arvate, mis see selleks korraks oli? Just nimelt – jõulukits! Kui öeldi, et soovitakse jõuludeks uut pilti pildiraami sisse, otsisin pisut ideid või hoopiski inspiratsiooni, et mida küll, siis seekord valmis teha, mistõttu osutus see aasta tegemisele kits, kes tunneb ennast kaunilt väikeses roheluses ja värvuses. Kuidas töötasin? Kuidas ma töötasin – kerged käevabad jooned paberile, mis kujutasid algselt erinevaid geomeetrilisi kujundeid (ruudud, ringid, kolmnurgad), et hiljem neist valmis saada üks imeline kits, kes inimesele silma puurib. Lisaks kõrval olevale pildile ilmusid lõpus kogu tööle ka n-ö puuoksad sarvede vahelt, mis andsid omakorda pisut elegantsust juurde. Kuidas värvisin? Seekord võtsin taaskord kasutusele suvel prooviks soetatud akvarellpliiatsid. Jah, nad on küll mugavad, ent tuleb siiski tunnistada, et tavapärased akvarellid on rohkem sulanduvad kui pliiatsid. Kitseke sai endale tavapärase pruuni-musta-valge seguse kasuka, heledamad sarved ning kirevad lilled ja lehed oma peakohale. Üks kiht kasukat olemas, lasin värvil pisut kuivada ning panin õrnalt juurde ja ülejäänud toonid, mis andsid kitsele lõppkokkuvõtes parema välja nägemise, ent peale värvimisi tekitasin loomale tintekaga karvkatte ning tõmbasin mõningad tumedamad jooned ka näo piirkonnas.’ Nõuanne: Kui leiad, et sul puudub inpiratsioon, siis otsi ideid/mõtteid Pinterestist ja raamatust.

Jõulukitse valimine Read More »

„Ma vaatan sind“ valminud 22. märts 2021 Teine töö tehtud valmis sama leevikese põhimõttel. Töö tegemiseks kulus umbes 4 tundi. Töö valmistatud erinevate värvipliiatsite ning harilikega. Joonistamist alustasin taaskord leevikese siluetti joonistamise, kuid seekord tegin ette ka aknaraami ning kaseoksad. Väike näpunäide: Tee alati harilikuga ette kõik vajalikud jooned, või kujutised, millest hakkab sul midagi ilmuma. Jooned olgu õrnalt, kuid sulle arusaadavalt! Kuna leevike oli seekord küljega minu poole, siis on teisel pildil rohkem punast kõhtu kui tema kaunist smokingut. Lisasin samuti punasele veidi oranži, et leevike saaks oma kauni kõhu üle uhke olla. Tema smoking jääb seekord küll rohkem tahaplaanile, kuid sellegi poolest saab ta seda kõigile näidata. Leevikese peale kulus seekord umbes 1-2 tundi. Seekord on tausta pisut vähem kui esimesel tööl, kuna leevikese ümber asub üks sinakas-hall aknaraam. Aknaraam sai värvitud helesinise ja harilkuga, et anda talle veidi puidu imitatsiooni. Väike näpunäide: Akent võib joonisada terve paberi ümber, kuid ka ühele poole, kui ei soovi suurelt akent kujutada. Taust oli seekord psiut kergem kui eelmisel tööl. Kordan jälle – mida vähem elemente taustal, seda kiiremini see valmis saab. Taustale sai uuesti joonistatud kaseoksad, kuid seekord pisut erinevalt kui esimesel tööl. Samuti tegin harilikuga ette, et hiljem uhkemad oksad valmis joonistada. Üldine tagaplaan pildil oli sinine. Teise pildi ajal otsustasin kasutada vaid ühte sinist tooni ning sellega natukene mängida. Selleks kasutasin väikest paberitükki ning pliiatsit. Värvisin paberitüki pisut sinise värviga kokku ning hõõrusin siis paberit, et seal peal olev värv jääks õige töö peale. Väike näpunäide: Paberitükk ja pliiats on parim viis, väiksem tausta tegemiseks kui soovid saada pisut tooni. Teine töö nõudis pisut vähem pingutust, seega võib öelda, et kui taust valmis, siis on ka terve töö valmis. Järgmise pildini!

Pildianalüüs 2/10 Read More »

Valminud on kaks tööd mu uuest näituse sarjast, mis sisaldab lõpptulemusena endas kümme erinevat pilti, kus on kujutatud Eestis elavad linde. Alguseks on valminud kaks tööd, kus on kujutatud leevikest. Teen teile allpool pikema kirjelduse, kuidas tööd valmisid. „Hei sina, vaata mind!“ valminud 19. märts 2021 Esimene töö valmis ühe päevaga ning selle lõpetamiseks kulus umbkaudu  6-7 tundi. Töö on valmistatud erinevate värvipliiatsitega ning harilikega. Joonistasin ette leevikese siluetti õrnalt, mida hakkasin järk-järgult üle värvima. Väike näpunäide: kui sa soovid võid julgelt endale ette võtta selle eseme/pildi, kus saad vaadata kuju ning värve. See pole kellelegi keelatud! Natüürmordi tegemisel on ju lubatud. Nagu kunstnikule kohane, siis mullegi tundus, et leevikese kõht ainult punasega tehes ei ole nii effektne, kui ta on õues vaadates. Lisasin punasele konstraktiks veidi oranži ja tulemust näete ise. Palju huvitavam! Punane valmis, sai leevikene endale oma smokingu selga. Miks just smokingu? Just sellepärast, et ta oli antud hetkel minu poole seljaga ja poseeris. Leevikese enda peale kulus umbes 2-3 tundi, peale selle võtsin käsile tausta. Taustalt on näha, et palju see aega see ei võta. Mida vähem elemente taustal, seda kiiremini see valmis saab. Esimese töö puhul otsustasin, et olgu see leevike aknaplekil istumas, koos oma sihvkadega. Tagataustale ilmus väikse ajajooksul üks kaseokste rägastik, mis annab tervele tööle oma urbade ja värvusega tunde, et kevad on peagi käes ja päike paistab kõrgelt. Üldine taust sai endale kolmest erinevast sinisest koosneva taeva. Alati tasub kasutada vähem-alt kahte erinevat värvi (kasutasin kolme erinevat sinist hele, tumedam ja lillakas-sinine), et saaks tekitada pisut ruumilisust või realistlikumaks pilti muuta. Väike näpunäide: Kase joonistamiseks võta kõige nõrgem harilik ning tee ette vabakäega ette jooned, mis saavad hiljem endale kauni oksa kuju. Kui need asjad valmis, siis sain joonistustarbed käest ära panna ja öelda, et uue näituse esimene töö on valminud.

Pildianalüüs 1/10 Read More »