Üks küsimus, mida kunstnikelt üsna sageli küsitakse, kõlab umbes nii: kas sulle meeldib rohkem teha tellimustöid või maalida seda, mida ise tahad?

Esmapilgul tundub vastus lihtne. Vaba looming tähendab ju täielikku loomingulist vabadust ning tellimustöö justkui kompromisse ja teiste soovidega arvestamist. Tegelikkuses ei ole asi enamasti sugugi nii must-valge.

Paljud kunstnikud liiguvad nende kahe maailma vahel kogu aeg edasi-tagasi. Mõnikord sünnivad kõige põnevamad ideed just tellimustöö käigus, sest keegi esitab küsimuse või soovi, mille peale kunstnik ise poleks tulnudki. Teinekord on aga vaja aega, kus ei pea mõtlema ühelegi tähtajale, mõõdule ega värvieelistusele ning saab lihtsalt luua.

Võib-olla ei seisne küsimus üldse selles, kumb on parem. Sageli on olulisem hoopis see, milline tasakaal konkreetsele kunstnikule kõige paremini sobib. Kusjuures tellimustööd ei ole kunstimaailmas midagi uut. Läbi ajaloo on kunstnikud loonud teoseid nii kirikutele, linnadele kui ka eraisikutele ning paljud tänapäeval maailmakuulsad teosed sündisid algselt just tellimustööna. Kui teema sind huvitab, võib lugeda rohkem ka kunstiliste tellimustööde ajaloost.

Tellimustöö ja vaba looming ei ole alati vastandid

Väljastpoolt vaadates võib tunduda, et tellimustööd ja vaba looming asuvad kunstis justkui vastandlikel poolustel.

Ühel pool on klient, soovid, tähtajad ja kokkulepped. Teisel pool täielik loominguline vabadus, kus kunstnik loob täpselt seda, mida tahab, millal tahab ja kuidas tahab.

Päriselus ei jookse piir aga tavaliselt nii selgelt.

Väga paljud kunstnikud leiavad, et need kaks maailma hoopis toetavad teineteist. Tellimustööd toovad kaasa uusi ideid, kohtumisi huvitavate inimestega ja väljakutseid, mille peale kunstnik üksi töötades võib-olla ei tulekski. Vaba looming annab seevastu ruumi katsetamiseks, eksimiseks ja oma käekirja arendamiseks. Väljastpoolt vaadates võib kunstniku töö tunduda lihtsa valikuna kahe maailma vahel, kuid tegelikkuses on loominguline töö sageli palju mitmekesisem ja nüansirikkam. Olen sellest pikemalt kirjutanud ka artiklis „Mida inimesed kunstniku elu juures valesti ette kujutavad?“ 

Mõnes mõttes meenutavad need kahte erinevat lihast, mida mõlemat on vaja treenida.

Paljud inimesed kujutavad tellimustööd ette üsna lihtsalt: klient ütleb, mida ta tahab, ning kunstnik teeb selle valmis. Tegelikkuses sünnib hea tellimustöö tavaliselt hoopis koostöös.

Sageli räägitakse esmalt ruumist, kuhu teos läheb, värvidest, meeleolust või hoopis mõnest mälestusest, mida inimene soovib pildina säilitada. Mõnikord on lähtepunktiks vana lapsepõlvemälestus, lemmikpaik või tunne, mida soovitakse oma kodus iga päev uuesti kogeda.

Sellistel hetkedel ei loo kunstnik lihtsalt pilti seinale. Ta aitab kellelgi oma lugu nähtavaks muuta.

Mõnikord sünnib teos kellegi mälestusest

Mõni tellimustöö tähistab uut kodu. Mõni sünnipäeva. Mõni olulist eluetappi või inimest, keda soovitakse meeles pidada. Sellistel juhtudel muutub kunstiteos sageli millekski suuremaks kui lihtsalt sisustuselement.

Võib juhtuda, et inimene ei mäleta aastaid hiljem enam täpselt, mis värvi seinad tal tol ajal olid või milline diivan elutoas seisis. Kunstiteos jääb aga alles ning koos sellega ka lugu, mille pärast see kunagi loodi.

Ka kunstnikud ise mäletavad sageli teatud tellimustöid väga kaua. Mitte tehnilise keerukuse pärast, vaid sellepärast, et mõne teose taga olev lugu lihtsalt jääb meelde. Kunstiteos võib olla seotud kolimisega esimesse koju, olulise tähtpäevaga või inimesega, keda soovitakse meeles pidada. Sellistes olukordades muutub tellimustöö sageli palju isiklikumaks kui lihtsalt pilt seinal.

Vaba looming annab võimaluse katsetada ja eksida

Kui tellimustööde puhul on olemas kindlad raamid, siis vaba looming algab sageli täiesti tühjalt lehelt. See võib olla ühtaegu nii vabastav kui ka hirmutav. Pole mõõte, mida järgida, kindlat värvipaletti ega inimest, kelle soovidega arvestada. On ainult kunstnik ja küsimus: mida ma tegelikult tahan luua?

Just sellistes olukordades sünnivad sageli uued ideed, tehnikad ja suunad, mis võivad hiljem jõuda ka tellimustöödesse. Väga paljud kunstnikud katsetavad uusi värvikombinatsioone, kompositsioone või töövõtteid just siis, kui keegi teine ei oota neilt kindlat tulemust.

Ja ausalt öeldes ei sünni enamik töid esimese katsega.

Vahel tuleb värve muuta. Mõni idee ei tööta üldse. Mõnikord maalitakse terve osa üle või alustatakse lausa nullist. Kõrvalt vaadates võib see tunduda ebaõnnestumisena, kuid loomingulise protsessi puhul on see täiesti normaalne.

See meenutab natuke kokkamist ilma retseptita. Mõnikord tuleb midagi suurepärast välja juba esimesel korral, teinekord õpid lihtsalt järgmise katse jaoks midagi uut. Aga just nendest katsetustest sünnivad sageli kõige huvitavamad lahendused.

Võib-olla just sellepärast ongi vaba looming paljude kunstnike jaoks nii oluline. See on koht, kus ei pea kellelegi midagi tõestama ega mõtlema sellele, kas teos sobib kindlasse ruumi või vastab kellegi ootustele. Seal on rohkem ruumi mängulisusele, avastamisele ja vahel ka lihtsalt uudishimule näha, kuhu üks idee lõpuks välja võib jõuda.