analüüs Archives - Page 3 of 5

Kokkuvõte / 22. jaan. 2024

Portreemaal on kunstivorm, mis on läbi aegade jäänud üheks kõige intiimsemaks ja väljendusrikkamaks viisiks inimese olemuse kujutamiseks kunstis. Iga pintslitõmbega suudavad kunstnikud tabada mitmekülgseid emotsioone, isikupära ja hingeelu. Selles artiklis süveneme portreemaali maailma, uurides selle ajalugu, erinevaid stiile ja kunstnike individuaalseid väljendusviise. Mõiste ja ajalugu Portreemaal on kunstivorm, mis keskendub üksikisikule, püüdes tabada nende näojooni, emotsioone ja iseloomu. See stiil on olnud ajastute jooksul viis, kuidas jäädvustada inimeste olulisi hetki, tuues esile nende staatus või rõhutada sisemist maailma. Portree juured ulatuvad tagasi kaugesse antiikaega, kus erinevad võimukad ja kuulsad tegelased tellisid kunstnikelt oma kujutisi. Tänapäeva kunstimaailmas jätkub aga portreemaali uuendamine. Kunstnikud ühendavad traditsioonilised tehnikad (tehnikatest tuleb juttu edaspidi) kaasaegsete väljendusviisidega, kasutades digitaalseid platvorme (nt erinevad kujundamisprogrammid) ning eksperimenteerides mitmekülgsete materjalidega. Erinevad tehnikad ja stiilid Erinevad kunstnikud ja ajastud on andnud panuse erinevatesse portree stiilidesse, alates realistlikust detailitäpsusest kuni ekspressionistlike ja abstraktsete tõlgendusteni. Realismi eesmärk on tabada iga detaili, samas kui abstraktne portree võib keskenduda pigem emotsioonidele kui füüsilisele sarnasusele. Kuna portree maalimine on tehniliselt nõudlik vorm, kus kunstnikud kasutavad valguse ja varju mängu ning detailide täpsust, et edastada portreteeritava isiku individuaalsust, siis kõiksugused pintslilöökide suunad, värvide valikud ja tekstuuride kasutamised on kõik olulised osad. Üks portreemaali suurimaid väljakutseid on tabada portreteeritava emotsioone. Mida see siis tähendab? Kunstnikud kasutavad näoilmeid, poose ja värve, et luua lõuendil tõetruu ja sügav emotsionaalne isiksus. Kokkuvõte Portreemaal on kunstivorm, mis jääb kunsti südamesse, püüdes tabada inimese olemust ja ajatust. Ajaloo vältel on portreekunst arenenud. Kaasaegsed kunstnikud jätkavad selle kunstivormi rikastamist, tuues sisse uusi tehnikaid ja mõjutusi ning luues portreed, mis kõnelevad meie kaasaegsest maailmast. Mõningad portreemaalid ajaloost “Mona Lisa” Leonrado Da Vinci (1452–1519) Ema portree, Johann Köler (1826-1899)

Kunstivormid – portree Read More »

Kokkuvõte / 8. jaan. 2024

Kunstivormid – natüürmort on käesoleva artiklite seeria esimene osa. Nagu öeldud, siis seekord tuleb meil juttu erinevatest kunstivormidest. Esimesena saab kirja natüürmort ja kõik sellega seonduv. Alustame! Natüürmort on kunstivorm, mis on läbi aegade lummanud kunstnikke oma intiimse ja detailirikka lähenemisega. See on, mis kunstivorm püüab jäädvustada objekte, olgu need siis igapäevaelust või sügavamalt tähenduslikud sümbolid. Kunstivormid – natüürmort alustab! Mõiste ja ajalugu Natüürmort, tuntud ka kui “still life” või “dead nature” (prantsuse keeles “nature morte“), on kunstiliik, mis kujutab mitmesuguseid objekte, nagu lilled, puuviljad, nõud, raamatud või muud igapäevaelu esemed. Kuigi natüürmorti peeti kunstiajaloos mõnikord madalamaks žanriks, on see siiski kogunud austust oma tehnilise keerukuse ja detailirikkuse poolest. Ajalooliselt on natüürmort olnud populaarne alates vanadest maalidest Egiptusest ja Roomast kuni hiliskeskaja ja renessansini, kus tähelepanu pöörati eriti sümbolistlikele elementidele ja varjudele. Hiljem kujunes natüürmort omaette žanriks, kus kunstnikud said demonstreerida oma oskusi valguse, varjude ja kompositsiooni vallas. Esemete valik ja kompositsioon Natüürmortides on väga oluline osa esemete valikul ja nende paigutusel kompositsioonis. Kunstnikud valivad tihtipeale natüürmordile esemed, mis kannavad endas sügavamat tähendust või sümboliseerivad teatud emotsioone. Näiteks võivad lilled sümboliseerida elu ja kaduvust, samas kui kuldsed esemed võivad esindada jõukust. Kompositsiooni loomisel mängivad rolli valgus ja varjud, luues sügavust ja realismi. Kunstnik peab hoolikalt kaaluma, kuidas paigutada iga objekt, et saavutada tasakaal ja visuaalne meeldivus. “Daamilik lõunapaus” Tegemist on natüürmordiga, mille valmistasin ise. Tegemist oli tavaliste koduste vahenditega, sealjuures õrn valguse mäng aknast. Erinevad tehnikad ja stiilid natüürmordis Natüürmordi maalimisel on kasutusel mitmed erinevad tehnikad ja stiilid. Traditsiooniline natüürmort nõuab ikka ja alati täpset joonistamist ja värvide kasutamist, et sinu valitud objektid jäädvustaksid ka pildil oma loomuliku ilme. Impressionistid kasutasid ja kasutavad aga vabamaid pintslilööke ja erksaid värve, et püüda hetkeemotsiooni ja valguse mängu. Kaasaegsetes natüürmortides võib kohata lisaks eelnevatele ka abstraktset lähenemist. See tähendab, et objektid võivad sulanduda omavahel kokku või muutuda peaaegu tundmatuks. See annab kunstnikele vabaduse väljendada oma loovust ja nägemust veelgi rohkem. Natüürmort kunstimaailmas tänapäeval Tänapäeva kunstimaailmas jätkub natüürmordi kui kunstivormi eksperimenteerimine ja elavnemine. Kunstnikud võtavad traditsioonilisi elemente ja ühendavad neid kaasaegsete väljendusvahenditega, kaasates digitaalseid platvorme, fotograafiat ja isegi videokunsti. Natüürmordid kujutavad endast jätkuvat dialoogi kunstniku ja vaataja vahel. Need kutsub vaatajaid mõistma objektide sügavamat tähendust ja looma isiklikke seoseid iga kunstiteosega. Kokkuvõte Natüürmort, ehkki näiliselt lihtne, on kunstivorm, mis rikastab meie arusaama maailmast. Selle põhjalik uurimine toob esile mitmekesiseid tehnikaid, stiile ja tähendusi, mis muudavad iga natüürmordi unikaalseks loominguliseks väljenduseks. Kõigil neil elementidel on roll kunstniku ja vaataja vahelises lõputus dialoogis, rikastades meie kultuuripärandit ja kunstipärandit. Mõningad natüürmordid ajaloost “Vaikelu kanga, kannu ja puuviljavaagnaga” Paul Cézanne (1893-1894) “Natüürmort rummipudeliga” Pablo Picasso (1881–1973)

Kunstivormid – natüürmort Read More »

Uudised / 17. dets. 2023

Tere sõbrad! Käes on detsember ja kaugel ei ole ka aastalõpu pidustused. Seekord olen otsustanud teha 2023. aasta kokkuvõtva postituse varem. Võtan kokku suurimad saavutused, uued tegevused ja kõik muu, mis on olnud see aasta oluline. 1. Kodulehe korrastamised ja muutmised Jah, see on punkt, mida tasub ikka ja jälle aasta kokkuvõttes välja tuua. Olenemata sellest, et koduleht sai WordPressi platvormile ületoodud juba 2022. aastal, sai leht endale taas uuenduskuuri. Kogu muudatus protssessis muudeti ja uuendati kodulehel kõiki menüüs olevaid lehti ja alamlehti, korrastati e-pood, kus leiab nüüd lisaks teostele ka palju muud, mis on soetud Art of A’ga. Tehti korda galerii, paigutati kodulehele ka uus uudiskirjaga liitumise funktsioon. Uue kodulehe kujundus on minimalistlik ja selge. Kasutatakse palju valgeid toone (mis jõuluperioodil on saanud mõnusa tooni) ning suuri pilte, mis muudavad lehe hõlpsasti loetavaks. Lehe ülesehitus on lihtne ja arusaadav, mistõttu on lihtne leida otsitavat teavet või toodet. 2. Esimesed tasuta väljakutsed Jah, Art of A viis 2023. aastal läbi kaks väljakutset. Üks neist leidis osa suvel, mille pealkirjaks oli LOOME KOOS KUNSTI väljakutse. Väljakutse kehtis vaid nädala 3. juulist 10. juulini. Pärast väljakutset tehtud kokkuvõtet ja analüüsi selgus, et tegemist oli vägagi eduka väljakutsega, kus osales arvatust rohkem inimesi. Olenemata sellest, et proovisin anda endapoolseid juhendeid, nippe ja teadmisi, sain ka mina targemaks kuna niimõnigi väljakutses osaleja jagas teadmisi, mis ka neil olid ja on. Väljakutse eesmärgiks oli nädala saada valmis 1-2 teost (või rohkem), mis algas inspiratsiooni kogumisega, ideede genereerimisega, nende teostamisega, tagasiside saamise ja andmisega. Esimene väljakutse üldse ning lõpptulemus oli super! Samas teine väljakutse, mille lõpp oli alles mõned päevad tagasi kujunes veidi teistsuguseks ja andis omamoodi lõpptulemuse. Uued kogemused ja teadmised. 3. Kaja jõululaat Sellel aastal võtsin esimest korda osa ka laadalt, kus olin esindatud enamus e-poes müügis olevate töödega. Olenemata sellest, et inimestele kunst huvi ei pakkunud oli siiski tore osaleda kuskil, kus pole varem olnud. Sealjuures andis laadal osalemine juurde ka uue kogemuse. 4. Uued artikliseeriad blogis Ja mida veel välja tuua – need uued artikliseeriad, mis Art of A blogis aset leidsid ja ka edaspidi aset leiavad. Antud seeriad pakuvad mulle võimalust anda teile edasi teadmisi, mida ma tahan teiega jagada. Sealjuures annavad need artiklid sinule uued teadmised ning ehk ka huvi selle vastu, kuidas midagi uut luua ja teha. Selline oli Art of A kokkuvõttev aasta postitus. Kindlasti oli neid tegevusi ja punkte rohkem, kuid need väljatoodud on peamised, mis on kuidagi kõigile kasulikud olnud ja enim meelde jäänud. Võtan väikese puhkuse ja kohtume taas juba uuel aastal!

Art of A aasta kokkuvõte Read More »

Kokkuvõte / 13. juuli 2023

Ja siin ta on – meie kunstistiilide kõige viimane osa! Loodan, et said endale pisut uusi teadmisi ning oskad nüüd muuseumites ringi käies vaadata, millise stiiliga parasjagu tegu on. Kohtume juba uutel jahimaadel! AJALUGU Realism kunstis tekkis 19. sajandil ja oli vastureaktsioon romantismile. Romantismi ajastul rõhutati fantaasiat, emotsioone ja ideaale, kuid realistlikud kunstnikud tahtsid maailma kujutada sellisena, nagu see päriselt oli. Nad soovisid jõuda tõe ja objektiivsuse juurde ning pöörasid tähelepanu igapäevaelule, ühiskondlikele oludele ja loodusele. See kunstivorm võimaldas kunstnikel väljendada reaalsust ilma romantiseerimiseta. Realismi tekkimine oli oluline samm kunsti arengus, tuues kaasa suurema tähelepanu detailidele, anatoomiale ja perspektiivile. Selle liikumise käigus avardus kunstnike arusaam võimalustest, kuidas kujutada maailma ning kuidas kunst saab mõjutada ühiskonda. Kunstistiil aitas kaasa ka kunstniku rolli muutumisele, kus kunstnikud hakkasid näitama tõelist elu ja tegelikkust, olles samal ajal sotsiaalsete muutuste eestvedajad. Realismi mõju ulatus ka kaugemale 19. sajandist kandudes edasi teistesse kunstistiilidesse ja -suundadesse. Selle liikumise järel tulid impressionism, postimpressionism ja teised kunstivoolud, mis võtsid realismist üle mõningaid elemente ja arendasid neid edasi. Realismi jääb kunstiajalukku kui oluline periood, mis avas ukse uutele kunstipraktikatele ja mõtteviisidele. TUNNUSED Millised olid aga realismi peamised tunnused? Kas oled selle peale kunagi mõelnud? Kui ei ole või isegi oled, siis tasub neid siiski vahepeal kontrollida. Alljärgnevalt on kirjapandud vaid mõningad tunnused, mis realismile omased on. Täpne kujutis oli realismi kunstnikke jaoks oluline, kuna nad püüdsid luua täpseid ja detailseid kujutisi. Nad kandsid maalidele üle objektiivset reaalsust, oli selleks siis inimesed, loodus või esemed. Loobumine ideaalidest. Realistid ei püüdnud maalidel luua ideaalset ilu ega muuta tegelikkust romantilisemaks. Nende eesmärk oli kujutada maailma sellisena nagu see päriselt oli, kaasates ka vähem glamuurset ja romantilist külge. Algmaterjalide uurimine andis realistidele võimalusi teha hoolega oma teemade vaatlusi, uurida inimesi, külastada töökohti ja reisida, et koguda võimalikult palju teavet oma kunstiteoste loomiseks. Sotsiaalse reaalsuse kujutamine. Realism keskendus ühiskonna probleemide ja reaalsuse kujutamisele. Kunstnikud kujutasid tihti vaeseid töölisi, sotsiaalseid ebaõiglusi ja raskeid elutingimusi, et tuua esile ühiskondlikke probleeme. Lisaks kõigele eelnevale kuulus realismi tunnuste alla ka detailide täpsus, loovuse väljendamine igapäevaelus ning valguse ja varjude kasutamine. KUULSAMAD KUNSTNIKUD Gustave Courbet (1819-1877). Jean-François Millet (1814-1875). Johann Köler (1826-1899).

Kunstistiilid 5/5 – realism Read More »

Kokkuvõte / 6. juuni 2023

Oleme peagi jõudmas lõpule kunstistiilide sarjaga. Käesolev artikkel räägib neljandast kunstistiilist, mille nimeks on abstraktsionism, kusjuures tuleb öelda, et antud stiil oli tegelikul ennem kui sürrealism, millest oli juttu eelmises postituses. Head lugemist! AJALUGU Abstraktsionism on kunstistiil, mis kujunes välja 20. sajandi alguses. Laiemalt levis stiil 1930. aastatel Pariisis ja New Yorgis, eriti kiirelt aga peale II Maailmasõda. Tegemist ei ole ühtse kunstistiiliga, vaid siin on segunenud mitmed erinevad kunstisuunad ja voolud. Tegemist on moodasa kunstistiiliga nii maalis, graafikas kui ka skulptuuris, mille puhul kunstnikud teose loomisel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust ega esemaid, mis tõttu ei ole teostel ühtegi ära tuntavat figuuri või objekti. Sõna “abstraktne” tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne. Eesti Keele Instituudi sõnul on abstraktsionism aga 20. sajandil tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormi rütmide abil. Ekspressiivse abstraktsionismi kõrval oli ka teine abstraktse kunstistiil, mida tunti kui geomeetriline abstraktsionism ehk konstruktiivne abstraktsionism. Selle alusepanijaiks võib lugeda kunstnikke Kazimir Malevitšit ja Piet Mondriani. Geomeetrilise abstraktsionismi tunnuseks oli geomeetriliste kujundite kasutamine ja see oli olulisem abstraktsionismi varasemal etapil. ABSTRAKTSIONISMI TUNNUSED Abstraktsionismi ajalugu on endale selgeks tehtud, kuid kas sa ka tead, mismoodi aru saada, et tegemist on just selle kunstistiiliga? Pole oluline, kas vastad jah või ei, kuna kordamine on tarkuse ema. Abstraktsionismi tekkimisel loobuti reaalse maailma jäljendamisest. Kunstnikud kujutasid enese hinge ja meeleolu. Oluliseks muutus eneseväljendus ning eelkõige sooviti saavutada kunstis vaimset ideaalset taset. Kunst pidi vaatajale ja kunstnikule pakkuma emotsiooni. Maalidel väljendasid kunstnikud ennast geomeetriliste ja vabade vormide, värvipindade ja joonte abil, sealjuures kujutati ka ebareaalsete värvidega aimatavat reaalset maailma. Puudus süžee ning tööd ei omanud enamasti mingit seost ümbritsevaga. KUULSAMAD ABSTRAKTSIONISMID Vassili Kandinsky (1866-1944). „Kompositsioon VII“ Paul Klee (1879-1940). „Hammameti motiiv“ August Macke (1887-1914). „Kolm kollase õlgkübaraga tüdrukut“ Franz Marc (1880-1916). „Loomade saatus“ Kazimir Malevitš (1878-1935). „Must ruut valgel taustal“ Piet Mondrian (1872-1944). „Kompositsioon II punase, sinise ja kollasega“ LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures ja lõpetame käesoleva sarja väärikalt.u KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Eesti Keele Instituut. (n.d). Abstraktsionism. http://eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=abstraktsionism Kangilaski, J. (1998). Abstraktsionism. T. Viirand (toim). (lk 264-269). Kirjastus “Kunst”. Nimetu esitlus. https://docs.google.com/presentation/d/1VoDdayMCWgQ2cXXu_kUh0k-DZ6U9VLvLrFBPcKIDqpc/htmlpresent

Kunstistiilid 4/5 – abstraktsionism Read More »

Kokkuvõte / 22. mai 2023

Esimeses kahes osas tegime juttu impressionismist ja ekspressionismist. Kunstistiilide seeria kolmanda osa on endale napsanud aga sürrealism. Alustame! AJALUGU Sürrealism on 20. sajandi kõige olulisem ja mõjukam kunsti- ja kirjandusvool, mis on mõjutanud lisaks eelpool nimetatule ka teisi valdkondi, näiteks filmindust. Tihti on ka mainitud, et sürrealism pole kunstistiil vaid hoopis omamoodi maailmavaade ja ellusuhtumine. Nimetus tuleneb prantsuse keelest, mille andis voolule Prantsuse luuletaja ja kirjanik Gillaume Apollinaire, nimi tuleneb prantsuse keelest “sur”, mis tähendab eesti keeles “peal”. Sürrealismi kõrgaeg oli aastatel 1920-1930 Prantsusmaal. Kunstivoolu uus puhang sai alguse aga 1960. aastatel. Siin juures tuleb ka mainida, et sürrealismi viljelemine ei ole tänapäeval kuhugi kadunud, antud kunstistiili viljeletakse ka praegu. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine (seda viljeleti samal ajal ka teiste ühiskondlike tabude ja reeglite puhul). Samas oli käsitletava kunstivoolu laiem eesmärk muuta elu. Sürrealistid käsitlesid kunsti kui elu “peaproovina”. Sürrealismis oli ka 1920. aastate lõpul üks väikene kriis – tekkisid isiklikud vastuolud. Samal ajal hakati rohkem tähelepanu pöörama ka unenägudele, kritselduste ja abstraktsete vormide asemel hakkasid ilmuma täpselt maalitud esemed. Aastal 1924 asutati ajakiri, mille nimeks sai “Sürrealistlik Revolutsioon”. SÜRREALISMI TUNNUSED Sürrealismi väikene ajalugu on endale selgeks tehtud, kuid kas sa ka tead, mismoodi aru saada, et tegemist on just sellega? Ilmselt tänu kuulsale Salvador Dali maalidele teavad enamus seda, milline näeb välja sürrealism kunstis, kuid vaatame, mis tunnuseid võib sürrealismile veel omaseks pidada. Sürrealismi ajal: Tähtsaks peeti inimese alateadvust, selle vabastamist mõistuse ja teadvuse piirangutest. Oluliseks inspiratsiooniallikaks olid unenäod, nägemused ja muidugi fantaasia. Maalides rõhutati enamasti juhuslikkuse peale, lisaks spontaansust. Realistlikult maalitud esemed asetati harjumatutesse olukordadesse ja seostesse, mistõttu tekkisid ebarealistlikud olukorrad (esemed/materjalid olid pärit loodusest, loomad, inimesed). Kasutati pidevalt ebakauneid motiive (argikeeles: koledaid ja võikaid motiive). Tööde sisu ei olnud ega ole kergesti mõistetav, mis tähendab, et sürrealismi vaatlejatel võivad tekkida mitmed erinevad tõlgendused. Prooviti maalida ka kolmemõõtmelisi ruume. KUULSAMAD SÜRREALISTID Salvador Dalí (1904-1989). „Mälestuse püsivus ehk pehmed kellad“ Joan Miró (1893-1983). „Hobune, piip ja punane lill“ Yves Tanguy (1900-1955). „Piiramatu jagatavus“ Max Ernst (1891-1976). „Kuningas Ubu“ Sürrealismi tunnuseid ja teoseid võis näha kunststiili kõrgajal kui ka hilisemal ajal ka Eestis. Eestis viljeles sürrealismi eelkõige Eduard Wiiralt (1898-1954), kelle realistliku sürrealismi alla kuuluvad imelised „Põrgu“ fragmendid. Sürrealistlikke töid leiab ka Ülo Soosteri loomingust „Silm munas“ , Ilmar Malin töödest, näiteks „Lõbus poiss“ kui ka veel mitmete teiste loomingust. LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Kangilaski, J. (1998). Ekspressionism. T. Viirand (toim). (lk 251-253). Kirjastus “Kunst”. Parhomenko, L. (n.d). Sürrealism. Eesti visioon. Tartu Kõrgem Kunstikool. https://pallasart.ee/webserver/e-ope/courses/Tartu_kunstnikke/srrealism_eesti_visioon.html

Kunstistiilid 3/5 – sürrealism Read More »

Võta minuga ühendust

Liitu kunstisõpradega