ArtofA, Author at Art of A

Üldine / 18. aug. 2023

Kunstniku teekond pole alati sirgjooneline vaid see on pigem üks värviline kõver, miks mitte ka vikerkaar, mille käigus avastatakse uusi maailmu, tõustakse raskustest ning kujuned välja nii isikuliselt kui ka loominguliselt. Võin öelda, et ka minu teekond kunstini on olnud üks värviline kõver. Kõik eelpool mainitud ja kogutud kogemused sellel teekonnal määravad selle, milliseks kunstnikuks inimene kasvab. Käesolevas artiklis heidan pilgu oma kunstnikuteele, paljastades avastused, millega olen kokku puutunud, raskused, millest olen läbi käinud ning kuidas see on mõjutanud minu isiklikku arengut. Esimesed sammud kunstimaailmas Minu teekond kunstini sai alguse varajases eas, kui avastasin enda jaoks kunsti põneva maailma. Juba väikesena tundsin ma erilist sidet värvide, pintslitõmmete ja kunstiloominguga üldiselt. Meenutan siiani elavalt seda päris esimest hetke, kui haarasin esimest korda pliiatsid ja proovisin oma lemmik raamatusse uued illustratsioonid anda. See oli tol hetkel enamat kui lihtsalt tegevus – see oli minu jaoks avastusretk uute võimaluste maailmas. Mu esimesed katsetused võivad nüüdseks tunduda küll lihtsakoelised, kuid need olid suured sammud eneseväljenduse suunas. Mäletan eredalt hetke, kui sain valmis oma esimese suurema teosega, mis oli tõeliselt keeruline. See hetk, kui viimased pliiatsi jooned olid tehtud ja tulemus silme ees, oli uskumatult rahuldust pakkuv. Sain aru, et iga teos on justkui uus avastus – uus viis näha maailma ja väljendada enda mõtteid läbi värvide ja kujundite. Avastamise rõõm, mis mind esimestest sammudest alates valdas on olnud kaasas kogu mu kunstnikutee. Uued värvid, pintslitõmbed ja tehnikad on alati olnud minu jaoks huvipakkuvad ning just need on need, mida uurida ja millest õppida. Ühesõnaga kunst on minu jaoks üks lõputu inspiratsiooniallikas, mis kutsub mind avastama ja eksperimenteerima. Just selles peitubki kunsti ilu – pidevas avastamises ja eneseväljenduse võimalustes. Raskuste varjukülg Kunstnikutee, olgugi et see on täis rõõmu ja avastusi, pole vaba ka raskustest. Loomingulised blokeeringud ja kahtlused on osa sellest teekonnast, mis panevad proovile nii oskused kui ka eneseusalduse. Ükskõik kui kirglikult me oma loovust ka ei jälgi, võib aeg-ajalt saabuda periood, mil tundub, et ideed on ammendunud ning loovus on kuskile kadunud. Ka mina olen olnud olukorras, kus erinevad ideed on tundnud ammendunud ning olen püüdnud leida uusi viise eneseväljendamiseks. Ent just raskuste läbimine võib olla äärmiselt õpetlik ja arendav. Toon siin näiteks ühe seiga kui käisin 11 aastat enda nii-öelda teises kodus, Pärnu Kuntide Majas (nüüd: Pärnu Kunstide Kool). See on ka üks kohtadest, kus sai alguse minu teekond kunstini, kuid lähme edasi. Sel ajal leidus pidevalt neid hetki kui jooksin uut tööd tehes ummikusse – ei olnud kindel, kuidas midagi paigutada ja muud sellist, kuid mind aitas alati õpetaja poole pöördumine või korraks eemale vaatamine. Olles võtnud endale selle pisikese aja, suutsin murda ka selle nii öelda blokeeringu, mis oli mu loomingut pidurdanud. Üks oluline õppetund, mida olen sellest saanud, on see, et raskuste ja kahtluste ületamine nõuab kannatlikkust ja enesekindlust ja vahel ka lihtsalt väikest abi küsimist. Loominguline seisak või blokeering on vaid ajutine seisak, mis ei tohiks meid tagasi hoida. See on osa kunstnikuteest, millel on omad väljakutsed, kuid just need väljakutsed aitavad meil areneda ja kasvada. Olen õppinud, et nendest hetkedest läbi minnes suudan ma kunstnikuna välja tulla palju tugevamana ning leida uusi viise eneseväljenduseks. Ütlen ausalt, nüüdseks olen ma harjunud nende perioodiliste seisakutega ning võtan neid pigem kui võimalusi õppida ja avastada midagi uut või hoopiski puhata ja koguda ideid, et tuua oma jälgijatele ja kunstiteoste huviliste uusi teoseid. Lisainfo Siin on ka üks väikene piltide galerii just nendest teostest, mil mul on olnud ees nii-öelda loominguline blokeering. Käisin sel ajal poodides šhoppamas, et leida uusi ideid. Leidsin ühed armsad väikesed lõuendid ning järsku mõistsin, et miks mitte teha üks pildiseeria. Ja nii sai selleks just mesilaste seeria. Inspiratsioon Mis asi on inspiratsioon ja kust ma seda saan? Saame kohe teada. Ütlen ausalt, et inspiratsioon võib tabada mind ootamatult – vaadeldes loodust, kuulates muusikat või isegi lihtsalt ringi käies. Ükskõik kust see tulnud on, mängib see uute ideede ja teoste loomisel suurt rolli. Minu igapäevaelu ja isiklikud kogemused on saanud inspiratsiooniallikaks, mis juhatab mind uute väljakutsete ja väljendusvormideni, leian inspiratsiooni ka tavapäraselt internetis surfates või spetsiaalselt seda otsides. Võin istuda lihtsalt laua taga ja juba ma joonistan või vaatan midagi ja juba kujutan ette kuidas see paberil või lõuendil välja näeb. Kohe selle lõigu all näed sa ühte valmis liilia pilti, mille inspiratsiooniallikaks oli oma aia kaunis liilia. Istusin ühel õhtul lõkke ääres, vaatasin lille ja järgmisel hetkel oli mul pliiats, paber ja algne joonis paberile pandud. Unistused, eesmärgid ja avastused Kunstniku teekond ei jää kunagi seisma ning nii ka minu teekond kunstini. Mul on mitmeid suuri unistusi või eesmärke, mida tahaks täita, kuid ei vaju ka norgu kui seda ei juhtu. Unistada võib alati! Üks mu suur unistus on luua oma isiklik raamat või miks mitte ka näitus, mis koondaks minu enim tagasisidet saanud teosed ja need, mis mulle isiklikult väga olulised on. See oleks nagu visiitkaart minu senisele kunstnikuteele ning võimaldaks teistel inimestel minu töödega lähemalt tutvuda. Lisaks sooviksin korraldada ühe isikunäituse mõnes suuremas linnas, et inimestel oleks võimalus minu töid lähedalt näha ja minuga vajadusel suhelda. Eesmärkide osas kavatsen jätkata enese arendamist. Uute tehnikate uurimine ja katsetamine on oluline osa minu edasisest teekonnast. Tahaksin laiendada oma oskuste valdkonda ning avastada uusi võimalusi eneseväljenduseks. Olgu selleks siis uued värvikombinatsioonid, abstraktne lähenemine või hoopis midagi muud. Olen valmis avastama erinevaid võimalusi! Mis puutub uutesse avastustesse, siis olen avatud kõigele, mis võib minu kunstnikuteed rikastada. See võib tähendada inspiratsiooni leidmist uutest kohtadest, koostööd teiste kunstnikega või isegi ootamatuid võimalusi ja tegemisi, mida ma pole veel ette kujutanud. Olen valmis astuma uutesse väljakutsetesse ja avastama teid, mis viivad mind veelgi sügavamale kunstimaailma. Kokkuvõte Minu kunstnikutee on olnud värvikas kõver, täis avastusi, raskusi ja isiklikku arengut. Algusest peale olen ma tundnud tugevat sidet kunstiga. Esimestest sammudest alates on uued värvid, tehnikad ja pintslitõmbed avanud minu jaoks uusi maailmu, mis on toonud kaasa tõelise avastamise rõõmu. Loodetavasti pakub minu lugu inspiratsiooni sulle, kes sa soovivad alustada oma kunstnikuteed. Nüüd on aeg haarata pintsel, pliiats või digitaalne tööriist ning alustada oma unikaalset kunstnikuteed! Kui sa tunned rohkem huvi mu tegemiste vastu, kirjuta mulle julgelt meilile angelina@art-lifepassion.com,

Minu teekond kunstini Read More »

Kokkuvõte / 13. juuli 2023

Ja siin ta on – meie kunstistiilide kõige viimane osa! Loodan, et said endale pisut uusi teadmisi ning oskad nüüd muuseumites ringi käies vaadata, millise stiiliga parasjagu tegu on. Kohtume juba uutel jahimaadel! AJALUGU Realism kunstis tekkis 19. sajandil ja oli vastureaktsioon romantismile. Romantismi ajastul rõhutati fantaasiat, emotsioone ja ideaale, kuid realistlikud kunstnikud tahtsid maailma kujutada sellisena, nagu see päriselt oli. Nad soovisid jõuda tõe ja objektiivsuse juurde ning pöörasid tähelepanu igapäevaelule, ühiskondlikele oludele ja loodusele. See kunstivorm võimaldas kunstnikel väljendada reaalsust ilma romantiseerimiseta. Realismi tekkimine oli oluline samm kunsti arengus, tuues kaasa suurema tähelepanu detailidele, anatoomiale ja perspektiivile. Selle liikumise käigus avardus kunstnike arusaam võimalustest, kuidas kujutada maailma ning kuidas kunst saab mõjutada ühiskonda. Kunstistiil aitas kaasa ka kunstniku rolli muutumisele, kus kunstnikud hakkasid näitama tõelist elu ja tegelikkust, olles samal ajal sotsiaalsete muutuste eestvedajad. Realismi mõju ulatus ka kaugemale 19. sajandist kandudes edasi teistesse kunstistiilidesse ja -suundadesse. Selle liikumise järel tulid impressionism, postimpressionism ja teised kunstivoolud, mis võtsid realismist üle mõningaid elemente ja arendasid neid edasi. Realismi jääb kunstiajalukku kui oluline periood, mis avas ukse uutele kunstipraktikatele ja mõtteviisidele. TUNNUSED Millised olid aga realismi peamised tunnused? Kas oled selle peale kunagi mõelnud? Kui ei ole või isegi oled, siis tasub neid siiski vahepeal kontrollida. Alljärgnevalt on kirjapandud vaid mõningad tunnused, mis realismile omased on. Täpne kujutis oli realismi kunstnikke jaoks oluline, kuna nad püüdsid luua täpseid ja detailseid kujutisi. Nad kandsid maalidele üle objektiivset reaalsust, oli selleks siis inimesed, loodus või esemed. Loobumine ideaalidest. Realistid ei püüdnud maalidel luua ideaalset ilu ega muuta tegelikkust romantilisemaks. Nende eesmärk oli kujutada maailma sellisena nagu see päriselt oli, kaasates ka vähem glamuurset ja romantilist külge. Algmaterjalide uurimine andis realistidele võimalusi teha hoolega oma teemade vaatlusi, uurida inimesi, külastada töökohti ja reisida, et koguda võimalikult palju teavet oma kunstiteoste loomiseks. Sotsiaalse reaalsuse kujutamine. Realism keskendus ühiskonna probleemide ja reaalsuse kujutamisele. Kunstnikud kujutasid tihti vaeseid töölisi, sotsiaalseid ebaõiglusi ja raskeid elutingimusi, et tuua esile ühiskondlikke probleeme. Lisaks kõigele eelnevale kuulus realismi tunnuste alla ka detailide täpsus, loovuse väljendamine igapäevaelus ning valguse ja varjude kasutamine. KUULSAMAD KUNSTNIKUD Gustave Courbet (1819-1877). Jean-François Millet (1814-1875). Johann Köler (1826-1899).

Kunstistiilid 5/5 – realism Read More »

Kokkuvõte / 6. juuni 2023

Oleme peagi jõudmas lõpule kunstistiilide sarjaga. Käesolev artikkel räägib neljandast kunstistiilist, mille nimeks on abstraktsionism, kusjuures tuleb öelda, et antud stiil oli tegelikul ennem kui sürrealism, millest oli juttu eelmises postituses. Head lugemist! AJALUGU Abstraktsionism on kunstistiil, mis kujunes välja 20. sajandi alguses. Laiemalt levis stiil 1930. aastatel Pariisis ja New Yorgis, eriti kiirelt aga peale II Maailmasõda. Tegemist ei ole ühtse kunstistiiliga, vaid siin on segunenud mitmed erinevad kunstisuunad ja voolud. Tegemist on moodasa kunstistiiliga nii maalis, graafikas kui ka skulptuuris, mille puhul kunstnikud teose loomisel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust ega esemaid, mis tõttu ei ole teostel ühtegi ära tuntavat figuuri või objekti. Sõna “abstraktne” tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne. Eesti Keele Instituudi sõnul on abstraktsionism aga 20. sajandil tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormi rütmide abil. Ekspressiivse abstraktsionismi kõrval oli ka teine abstraktse kunstistiil, mida tunti kui geomeetriline abstraktsionism ehk konstruktiivne abstraktsionism. Selle alusepanijaiks võib lugeda kunstnikke Kazimir Malevitšit ja Piet Mondriani. Geomeetrilise abstraktsionismi tunnuseks oli geomeetriliste kujundite kasutamine ja see oli olulisem abstraktsionismi varasemal etapil. ABSTRAKTSIONISMI TUNNUSED Abstraktsionismi ajalugu on endale selgeks tehtud, kuid kas sa ka tead, mismoodi aru saada, et tegemist on just selle kunstistiiliga? Pole oluline, kas vastad jah või ei, kuna kordamine on tarkuse ema. Abstraktsionismi tekkimisel loobuti reaalse maailma jäljendamisest. Kunstnikud kujutasid enese hinge ja meeleolu. Oluliseks muutus eneseväljendus ning eelkõige sooviti saavutada kunstis vaimset ideaalset taset. Kunst pidi vaatajale ja kunstnikule pakkuma emotsiooni. Maalidel väljendasid kunstnikud ennast geomeetriliste ja vabade vormide, värvipindade ja joonte abil, sealjuures kujutati ka ebareaalsete värvidega aimatavat reaalset maailma. Puudus süžee ning tööd ei omanud enamasti mingit seost ümbritsevaga. KUULSAMAD ABSTRAKTSIONISMID Vassili Kandinsky (1866-1944). „Kompositsioon VII“ Paul Klee (1879-1940). „Hammameti motiiv“ August Macke (1887-1914). „Kolm kollase õlgkübaraga tüdrukut“ Franz Marc (1880-1916). „Loomade saatus“ Kazimir Malevitš (1878-1935). „Must ruut valgel taustal“ Piet Mondrian (1872-1944). „Kompositsioon II punase, sinise ja kollasega“ LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures ja lõpetame käesoleva sarja väärikalt.u KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Eesti Keele Instituut. (n.d). Abstraktsionism. http://eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=abstraktsionism Kangilaski, J. (1998). Abstraktsionism. T. Viirand (toim). (lk 264-269). Kirjastus “Kunst”. Nimetu esitlus. https://docs.google.com/presentation/d/1VoDdayMCWgQ2cXXu_kUh0k-DZ6U9VLvLrFBPcKIDqpc/htmlpresent

Kunstistiilid 4/5 – abstraktsionism Read More »

Kokkuvõte / 22. mai 2023

Esimeses kahes osas tegime juttu impressionismist ja ekspressionismist. Kunstistiilide seeria kolmanda osa on endale napsanud aga sürrealism. Alustame! AJALUGU Sürrealism on 20. sajandi kõige olulisem ja mõjukam kunsti- ja kirjandusvool, mis on mõjutanud lisaks eelpool nimetatule ka teisi valdkondi, näiteks filmindust. Tihti on ka mainitud, et sürrealism pole kunstistiil vaid hoopis omamoodi maailmavaade ja ellusuhtumine. Nimetus tuleneb prantsuse keelest, mille andis voolule Prantsuse luuletaja ja kirjanik Gillaume Apollinaire, nimi tuleneb prantsuse keelest “sur”, mis tähendab eesti keeles “peal”. Sürrealismi kõrgaeg oli aastatel 1920-1930 Prantsusmaal. Kunstivoolu uus puhang sai alguse aga 1960. aastatel. Siin juures tuleb ka mainida, et sürrealismi viljelemine ei ole tänapäeval kuhugi kadunud, antud kunstistiili viljeletakse ka praegu. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine (seda viljeleti samal ajal ka teiste ühiskondlike tabude ja reeglite puhul). Samas oli käsitletava kunstivoolu laiem eesmärk muuta elu. Sürrealistid käsitlesid kunsti kui elu “peaproovina”. Sürrealismis oli ka 1920. aastate lõpul üks väikene kriis – tekkisid isiklikud vastuolud. Samal ajal hakati rohkem tähelepanu pöörama ka unenägudele, kritselduste ja abstraktsete vormide asemel hakkasid ilmuma täpselt maalitud esemed. Aastal 1924 asutati ajakiri, mille nimeks sai “Sürrealistlik Revolutsioon”. SÜRREALISMI TUNNUSED Sürrealismi väikene ajalugu on endale selgeks tehtud, kuid kas sa ka tead, mismoodi aru saada, et tegemist on just sellega? Ilmselt tänu kuulsale Salvador Dali maalidele teavad enamus seda, milline näeb välja sürrealism kunstis, kuid vaatame, mis tunnuseid võib sürrealismile veel omaseks pidada. Sürrealismi ajal: Tähtsaks peeti inimese alateadvust, selle vabastamist mõistuse ja teadvuse piirangutest. Oluliseks inspiratsiooniallikaks olid unenäod, nägemused ja muidugi fantaasia. Maalides rõhutati enamasti juhuslikkuse peale, lisaks spontaansust. Realistlikult maalitud esemed asetati harjumatutesse olukordadesse ja seostesse, mistõttu tekkisid ebarealistlikud olukorrad (esemed/materjalid olid pärit loodusest, loomad, inimesed). Kasutati pidevalt ebakauneid motiive (argikeeles: koledaid ja võikaid motiive). Tööde sisu ei olnud ega ole kergesti mõistetav, mis tähendab, et sürrealismi vaatlejatel võivad tekkida mitmed erinevad tõlgendused. Prooviti maalida ka kolmemõõtmelisi ruume. KUULSAMAD SÜRREALISTID Salvador Dalí (1904-1989). „Mälestuse püsivus ehk pehmed kellad“ Joan Miró (1893-1983). „Hobune, piip ja punane lill“ Yves Tanguy (1900-1955). „Piiramatu jagatavus“ Max Ernst (1891-1976). „Kuningas Ubu“ Sürrealismi tunnuseid ja teoseid võis näha kunststiili kõrgajal kui ka hilisemal ajal ka Eestis. Eestis viljeles sürrealismi eelkõige Eduard Wiiralt (1898-1954), kelle realistliku sürrealismi alla kuuluvad imelised „Põrgu“ fragmendid. Sürrealistlikke töid leiab ka Ülo Soosteri loomingust „Silm munas“ , Ilmar Malin töödest, näiteks „Lõbus poiss“ kui ka veel mitmete teiste loomingust. LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Kangilaski, J. (1998). Ekspressionism. T. Viirand (toim). (lk 251-253). Kirjastus “Kunst”. Parhomenko, L. (n.d). Sürrealism. Eesti visioon. Tartu Kõrgem Kunstikool. https://pallasart.ee/webserver/e-ope/courses/Tartu_kunstnikke/srrealism_eesti_visioon.html

Kunstistiilid 3/5 – sürrealism Read More »

Kokkuvõte / 16. apr. 2023

Esimeses osas tegime juttu impressionismist. Kunstistiilide seeria teises osas teeme juttu aga ekspressionismist. Alustame! AJALUGU Ekspressionism on uus kunstisuund, mis sai alguse Lääne-Euroopas koos foovidega. Sõna ekspressionism tähendab “väljendust”. Ekspressionismi eelkäijateks võib küll pidada Vincent van Goghi ja Edvard Munchi, ent järjekindlalt hakkasid väljendust rõhutama just foovid. Lisaks Lääne-Euroopale tekkis väljenduslik kunstivool ka Saksamaal, mistõttu kasutataksegi terminit “ekspressionism” just eelkõige saksa väljenduskunsti kohta. Lühidalt öeldes – ekspressionism on kunstiliikumine, mis tekkis 20. sajandi alguses ja keskendus emotsioonide, tundmuste ja psühholoogia väljendamisele läbi kunsti. Uue kunstivoolu tekkimine oli eelkõige seotud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühiskondlike muutustega, sealhulgas industrialiseerimise, tehnoloogia arengu, urbaniseerumise ja poliitiliste ja ideoloogiliste konfliktidega. Ekspressionismi kunstnikud otsisid mitmeid uusi võimalusi väljendamiseks, et kajastada oma praeguse aja probleeme ja enda sisemist maailma. Uue kunstivoolu perioodi jooksul kujunesid välja ekspressionistliku maalikunsti, graafika, skulptuuri ja arhitektuuri tunnusjooned. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses ning oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kunstnikud lihtsustasid, üldistasid või moonutasid joonistust, kasutades teravaid tooreid värve või meelega tuhmiks muudetud koloriiti. Inimesed olid sageli maalidel ka üsna jõhkra olekuga, mis pidi kujutama inimese sisemust ja nende piina. Enamasti ekspressioniste harmoonia ja detailid ei huvitanud. Lisaks tavapärase maalimisele, tegeleti ekspressionismi ajal ka graafikaga. Kunstivool hakkas järkjärgult taanduma aga 1930. aastatel ning nii mõnedki kunstnikud hakkasid kasutama muid stiile nagu näiteks abstraktne. EKSPRESSIONISMI TUNNUSED Sa mäletad ehk, millised olid tunnused impressionismi ajal ja kuidas mõista, et tegu on just selle kunstivooluga. Kuidas on lood aga ekspressionismiga? Vaatame kohe lähemalt, millised tunnused reedavad käesoleva kunstistiili. Ekspressionismi ajal: Pintslikäsitlus oli hooletu ja rahutu Vorme (näiteks inimesi) lihtsustati ja tihti ka moonutati Enamasti kasutati intensiivseid värve, kuid sageli olid kasutusel ka niinimetatud toored värvid ja rohkem porikarva toonid. Ekspressionistid kasutasid tihti sümbolismi, et väljendada keerulisi emotsioone ja mõtteid, mis ei pruugi olla sõnades väljendatavad. Ekspressionistlikud teosed võisid olla dünaamilised ja emotsionaalsed ning neis võis peidus olla tugev rütm ja liikumine. Kunstivool ei püüdnud kujutada objekte täpselt ja realistlikult, vaid pigem moonutatult ja deformeeritult, et väljendada emotsioone ja mõtteid. Kunstivoolus kasutati tihti subjektiivset perspektiivi ning kujutavad objekte nii, nagu neid tajuti, mitte nii, nagu nad tegelikult olid. KUULSAMAD EKSPRESSIONISTID Edvard Munch (1863-1944). “Karje” Vincent van Gogh (1853-1890). “Tähistaevas” LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Kangilaski, J. (1998). Ekspressionism. T. Viirand (toim). Üldine kunstiajalugu (lk 251-253). Kirjastus “Kunst”. Karje. (22. november 2020). Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Karje

Kunstistiilid 2/5 – ekspressionism Read More »

Kokkuvõte / 15. apr. 2023

Olen otsustanud rääkida pisut põhjalikumalt ja lähemalt viie erineva kunstistiili kohta ehk toon välja nii natukene ajalugu, tunnuseid kui ka kuulsamaid kunstnikke, keda tuntakse antud stiili puhul enim. Esimeses osas teeme juttu impressionismist. Alustame! AJALUGU Impressionism kunstivool Prantsuse maalikunstis, mis on tekkinud aastatel 1860–1870 ning jätnud kunstiajalukku sügava jälje. Sõna „impressionism“ tähendab prantsuse keeles muljet. Impressionismi alguseks peetakse ka seda, kui rühm noori 1874. aastal hakkas käima maalimas väljaspool stuudiot looduses. Looduses maalides kasutati erksaid värve ja lühikesi pintslitõmbeid, püüdes tabada hetke mil objektile langeb valgus. Käsitletav kunstivool sai oma nimetuse Claude Monet’ esimesel impressionistide näitusel välja pandud maali „Impressioon. Tõusev päike“ järgi, mis kujutab kunstniku aknast avanenud vaadet Le Havre’i sadamale Põhja-Prantsusmaal. Kunstivool tekkis ja arenes täiuseni Prantsusmaal. Aastatel 1874–1886 toimus Pariisis kaheksa impressionistide näitust. Kunstnikele sai esialgu osaks küll mittemõistmine ning pilkamine, kuna impressionism vastandus teravalt akadeemilisele kunstile, aga viimase näituse ajaks oli uus kunstivool leidnud juba tunnustust. Laiemat tähelepanu ja heakskiitu leidis impressionism aga alles 1890. aastatel, kui voolu hiigelaeg oli möödunud. Impressionism tähistab ka alates renessansist valitsenud kunstitraditsiooni lõppu, erinedes üsna suuresti kõikidest varasematest kunstistiilidest ja -vooludest. Sellega saab ära seletada ka kunstipubliku esialgse laialdase hukkamõistu maalide suhtes, mida peeti lõpetamatuiks ja ainestikku sobimatuks. Kergemalt öeldes – impressionistide maalidest ei saadud aru, kuna nendes puudus justkui joonistus ja kompositsioon, mis oli varasematest kunsti-vooludest meelde jäänud, sealjuures ei mõistnud ka näitusekülastajad, mida maalides õieti vaadata tuleks. Kui ebamäärased pintslilöögid olid looduse kujutamisel mõistetavad, siis inimeste ja hoonete juures näisid need vaataja silmis selge lohakusena. Impressionismi ajalugu on tihedalt seotud kaasaegse elu arenguga 19. sajandil, nagu näiteks raudtee ja linnastumisega, mis pakkusid kunstnikele uusi teemasid ja võimalusi, kuidas ennast väljendada. Kunstivoolu liikumine andis ka tõukse modernismi ja ekspressionismi tekkimisele. Tänaseks on impressionsim muutunud aga üheks kõige tunnustatumaks kunstiliikumiseks maailmas. IMPRESSIONISMI TUNNUSED Ajalugu räägitud, kuid kas sa tead, millised on impressionismi enim tuntud jooned? Mille järgi sa tunned ära, et tegemist on just impressionismiga? Kui jah, siis on tore, aga kui vastasid hoopiski ei, siis siin on mõned tunnused, mis sind järgmine kord aitavad. Impressionismi ajal: Pöörati tähelepanu eelkõige õhu ja valguse maalimisele, ent kuna need muutusid kiiresti, tuli maalida kiiresti ja vabas õhus (looduses) mitte stuudios. Impressionistid püüdsid tabada enamasti hetke, mil valgus langeb objektile ja kujutada seda reaalajas. Sageli maaliti ühest ja samast motiivist terveid seeriaid eri kella-aegadel ja erinevas valguses. Kunstnikud armastasid heledaid, erksaid ja rõõmsaid värve. Musta kasutati harva, kuid kui seda siiski tehti, siis otsiti musta seest erinevaid värvivarjundeid. Erksad, heledad ja rõõmsad värvid kujuta-sid valgust ja õhku Kadus kontuur ehk piirjoon. Värvide ja esemete piirjooned on sulavad, hajuvad. Maalides kasutati väikeseid pintslilööke, mille jäljed on lõuendil hästi näha, kusjuures kõrvuti asetati alati puhtad värvitoonid ning õige mulje saadi maali vaatamisel kindlalt kauguselt. Lühikesed ja kiired pintslitõmbed kujutasid ka valguse ja varjude mängu ning liikumist. See andis kõikidele teostele spontaanse ja elava mulje. Tihti ei lastud ka eelmisel värvil kuivada vaid tõmmati peale uued pintslitõmbed. Toimusid suured muutused kompositsioonis – loobuti rangest ja läbimõeldud ülesehitusest, mis tähendab seda, et kogu maal oli kui situatsioon päriselust ning tihti olid maalidel olevad figuurid lõuendi joone saabudes poolikud. Siin tileb ka ära märkida, et impressionistid eelistasid jätta detailid varju ning maalida konkreetset piirkonda. Ilmnesid muutused temaatikas, kuna impressionistidele oli teemast tähtsam pildi maaliline külg –loobuti ajalooainelistest ja mütoloogilise sisuga kompositsioonidest ning peamisteks said igapäevaelu, port-reed, aktid, maastikud ja esmakordselt suurlinnaelu kujutamine. Sellised on impressionismi ühed enim tuntud tunnused, mille järgi võib orienteeruda, kui käid kunsti-näiuseid vaatamas või tunned lihtsalt huvi, millised on mistahes kunstivoolu tunnused, mille järgi neid tuntakse. KUULSAMAD IMPRESSIONISTID Mehed: Claude Monet’ (1840–1926). „Impressioon. Tõusev päike“ Pierre-Auguste Renoir (1841–1919). „Tants Le Moulin de la Galette’is“ Camille Pissarro (1830–1903). „Bath Road“ Alfred Sisley (1839–1899). „Sild Hampton Courtis“ Naistest olid tuntumad Mary Cassatt (1844–1926) ja Berthe Morisot (1841–1895). Eesti kunstis võis märgata impressionismi mõjusid juba 20. sajandi esimestel kümnenditel, näiteks võib impressionismi leida Ants Laikmaa (1866–1942) maalidelt („Vaade Caprilt“) ja Paul Burmani (1888–1934) loomingus. ( „Natüürmort (Lilled)“) LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S., Vihterpal, L. K. (2o20). Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil. Kunstiajalugu gümnaasiumile. II kursus. Maurus Kirjastus. https://tellimine.kirjastusmaurus.ee/media/mauruse-kirjastuse-tellimiskeskkond/Kunstiajalugu_II-1-20.pdf Impressionism. (n.d). https://karinakunstiajalugu.weebly.com/impressionism.html Impressionism. (7. märts 2021). Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism

Kunstistiilid 1/5 – impressionisim Read More »

Kuidas kasutada, Kuidas valida / 5. apr. 2023

Nagu pealkirigi “akvarellid – kuidas nendega värvida ja joonistada?” ütleb, siis teeme tänases blogi artiklis juttu akvarellidest ja kuidas nendega värvida ja joonistada. Tegu on värvide ja/või pliiatistega, mis sobivad kasutamiseks kõikidele, kes tahavad kergelt valmistada kauneid kaarte või kujunedeid. Kirjutan esialgu veidi akvarellide ajaloost (info on kogutud Wikipedia ja Google otsinguga) ja siis vaatame kuidas neid kasutada ja toome välja ka mõningad nipid. Ajalugu Akvarellide (tuntud kui ka vesivärvid) ajalugu või juured ulatuvad iidsetesse aegadesse ja kultuuridesse, kus neid kasutati kalligraafia ja dekoratiivsete illustratsioonide loomiseks. Akvarellimaalimiseks kasutatav tehnika arenes alles välja aga keskajal Euroopas, kus seda kasutati peamiselt piiblitekstide illustreerimiseks. Renessansiajastul arendasid kunstnikud akvarelli kasutamise tehnikat edasi ja kasutasid seda sageli ka oma eelõpingutes, et värvi- ja valgusefekte õppida. 17. sajandil hakkasid hollandi kunstnikud kasutama vesivärve laialdaselt maastiku- ja linna-vaadete kujutamiseks, 18. sajandil sai akvarellidest populaarne formaat ka Inglismaal, kus loodi palju kauneid maastikumaale. 19. sajandil hakkasid Pransuse impressionistid kasutama akvarelli uute ja huvitavate efektide loomiseks, kasutades mitmeid akvarelli kihte, et luua hõõguvaid värviefekte ja lisada oma maalidele sügavust. 20. sajandil on akvarellmaailimine jätkuvalt populaarne, kus kunstnikud on kasutanud akvarelli mitmetel erinevatel viisidel, et luua erinevaid stiile ja tehnikaid. Akvarellide puhul on oluline ka nende kasutamine illustratsioonide ja graveeringute loomisel. Enne fotograafia tekkimist kasutati akvarellmaale illustratsioonide loomiseks raamatutesse ja ajakirjadesse, eriti reisiraamatutesse, kus kunstnikud jäädvustasid välismaal nähtud maastikke, ehitisi ja rahvarõivaid. Akvarellid olid populaarsed ka sõjaaegadel, kus neid kasutati peamiselt lahingute ja sündmuste arhiveerimiseks (dokumenteerimiseks). Näiteks kasutasid Briti kunstnikud akvarellidega maalimist, et jäädvustada lahinguid Napoleoni sõdade ajal. Akvarellid – kuidas ja kus kasutada? Tänapäeval on vesivärvidega tehtud maalingud laialdaselt kasutusel kaunistamiseks, kunstiteosteks ja kaubanduslikuks otstarbeks. Mitmeid disainerid kasutavad akva-rellidest tehtavaid maale erinevate toodete (rõivaste, kodukaunistamise, tarbekunsti ja kaubamärkide) loomisel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et akvarellimaalimine on olnud läbi aegade populaarne ja oluline kunstivorm, mis on inspireerinud paljusid kunstnikke ja olnud oluline osa kunsti ajaloost. Kuid, kuidas vesivärvidega siiski toimetada nii, et saadav tulemus oleks isiku-pärane? Vesivärvid on mitmekülgsed värvid, mida saab kasutada erinevatel viisidel. Toon alljärgnevalt mõningaid ideid ja/või nippe, kuidas neid kasutada. Maali paberile – kasuta spetsiaalset paberit ja pintslit/pintselid, et teha maastikke, lilli, inimesi või muid teemasid, mis sulle huvi pakuvad. Võid kasutada ka mitmeid erinevaid tehnikaid, näiteks märg-märjale tehnikat, kuiva pintslit, soolaga maalimist, plekkide lisamist või teisi akvarellitehnikaid, mida sa tead. Loo eripäraseid kaarte ja kutseid – kasuta akvarelle kaartide, kutsete ja muude kutsevahendite kaunistamiseks. Sa saad luua unikaalseid ja ilusaid disaine, mis eristuvad teistest trükitud kaartidest. Siin juures mainin, et saad kuivanud kaardile/kutsele lisada juurde ka tintenpenni või markeriga tekste. Loo illustratsioone ja graafikat – akvarellimaalingud sobivad suurepäraselt ka illustratsioonide ja graafikate loomiseks, mida saab hiljem kasutada trükitud materjalides, näiteks raamatud, ajakirjad ja plakatid. Kaunista kodu – kasuta erinevaid akvarellidega tehtud maalinguid oma kodu kaunistamiseks. Sa saad neid kasutada kas kunstiteostena tubade seintel või teiste sisustuselementidena, nagu padjad, kardinad, laudlinad. Pane akvarellid erinevatele pindadele – akvarelle saab kasutada ka teistel pindadel (keraamika, puit, kangas või nahk). Nii saad kaunistada näiteks tasse, taldrikuid, vaase, võtmehoidjaid ja teisi esemeid, mis sobivad kaunistamiseks. Need on vaid mõned näited sellest, kuidas saate akvarellimaalinguid kasutada. Akvarellid on väga paindlikud ja neid saab kasutada erinevates projektides, mis nõuavad erinevaid disainilahendusi ja stiile. Akvarellid – kuidas nendega värvida? Kuna akvarellid on veepõhised värvid, mida kasutatakse paberil maalimiseks, siis siin on mõningad võimalused, kuidas neid kasutada ja värvida. Akvarellide kasutamiseks läheb vaja akvarellipaberit, pintslit või ka pintsleid, veetopsi ja akvarellivärve. Endale sobilikud vahendid leiad Kunst ja Hobi ja Arte poodidest. Meelepärased maalimisvahendid leiab ka raamatupoodidest või suuremast toidu-poest. Spetsiaalselt akvarellide jaoks mõeldud paber on valmistatud selliselt, et see imaks värvi hästi ja ei deformeeruks liigse niiskusega. Spetsiaalne akvarellipintsel, mida kasutad soovitan on valmistatud looduslikust karvast või sünteetilisest materjalist. Enne maalimist pane veetops vett täis ja aseta see oma töökoha lähedusse nii, et saaksid enda pintslit/pintselid kergesti niisutada. Ava endale soetatud akvarellide komplekt ja vali soovitud värvid. Värve saad segada ka omavahel, et luua teisi erinevaid toone, mis sulle meeldivad. Muide siin juures mainin ka seda, et akvarelle võid leida nii tuubis kui ka tavapärase palettina. Valik on sinu. Kuidas toimib tehnika? See on kerge – kasta endale sobiv akvarellpintsel vette ja seejärel värvipotti. Värv kanna paberile aga pintsliga, alustades kergete löökidega. Akvarellide üheks eripäraks on see, et need segunevad hästi nii vee kui ka paberiga, nii et värvid on läbipaistvad ja loovad läbipaistva efekti. Kihte saad oma tööle lisada ja luua siis, kui kannad värvikihte üksteise peale, oodates, kuni eelmine kiht on kuivanud. See võimaldab sul luua erinevaid toone ja varjundeid, mis teevad kogu su töö isikupäraseks. Katseta! Kuivamine see kõige olulisem punkt üldse. Lase oma tööl kuivada enne, kui hakkad seda korrigeerima või taas uusi kihte lisama. Mida kuivem on töö, seda kergem on seda korrigeerida ja muuta. Võid maalile juurde lisada ka erinevaid tekste, kasutades tintenpenne ja markereid, millest oli juttu ka eespool. Kokkuvõtvalt saab öelda seda, et akvarellid on suurepärane valik maalimiseks, kuna need annavad loomuliku ja elava välimuse, ent nende kokku segamistehnika. lihtsus ja kergus ning kasutamine pakuvad kõigile suurt loomingulist vabadust.

Akvarellid – kuidas neid kasutada ja nendega värvida? Read More »

Kuidas kasutada / 22. märts 2023

Nagu pealkirigi “värvipliiatsid – kuidas nendega värvida ja joonistada?” ütleb, siis teeme tänases blogi artiklis juttu värvipliiatsitest ja kuidas nendega värvida ja joonistada. Tegu on pliiatsitega, mis sobivad kasutamiseks juba väikesele lapsele, kes soovib oma loomingulist poolt väljendada ning, mis annavad võimaluse kõigile panna paberile oma looming. Kõigepealt kirjutan pisut värvipliiatsite ajaloost (info on kogutud wikipedia ja Google otsinguga) ja siis vaatame kuidas neid kasutada ja toome välja ka mõningad nipid. Värvilisi pliiatseid võid soetada endale, mistahes kauplusest või Kunst ja Hobi ja Arte poodidest. Ajalugu Värvipliiatsite ajalugu ulatub tagasi 16. sajandisse, mil itaallane Federico Faber Castell hakkas tootma pliiatseid, mis koosnesid puitümbrisest ja pliiatsi sees olevast värvilisest pastast. Esialgu kasutati neid pigem kirjutamiseks kui joonistamiseks. Erinevaid värvipliiatsite tüüpe hakati leiutama 19. sajandil. Siiski olid need värvipliiatsid üsna kallid ja neid kasutati pigem professionaalsetes joonistamisringkondades kui laiema tarbijaskonna seas. Uued tehnoloogiad ja materjalid, mis muutsid värvipliiatsite tootmise odavamaks ja laialdasemalt kättesaadavaks, tulid turule 20. sajandil. Ameerika ettevõte Binney & Smith võttis kasutusele kaubamärgi “Crayola” ja hakkas tootma värvilisi vahapastakaid, mida hakati kasutama laste joonistamis- ja värvimisvahenditena. 1960. aastatel esitleti ka mitmevärvilisi pliiatseid, mis muutsid joonistamise veelgi loomingulisemaks. Tänapäeval on värvipliiatsid laialdaselt kasutusel nii professionaalsete kunstnike kui ka harrastajate seas ning neid toodetakse erinevates kvaliteetides ja värvitoonides. Pliiatsid on muutunud populaarseks ka täiskasvanute värvimisteraapiana, kus inimesed värvivad erinevaid kujutisi ja mustreid. Ise kasutan Flying Tiger poest ostetud “Malebog Colouring book” raamatut. Sarnaseid raamatuid võib leida, mistahes raamatupoodidest. Lisateadmised värvipliiatsite kohta Värvipliiatsid võivad olla erineva kvaliteediga. On olemas odavamaid pliiatseid, mida kasutavad sageli lapsed joonistamiseks ning kõrgema kvaliteediga pliiatseid, mis on eelkõige professionaalsete kunstnikke kasutuses. Kvaliteetsemad pliiatsid on tavaliselt ka kallimad, kuid neil on seetõttu ka parem pigmentatsioon ja pikem kestvusaeg. Värvipliiatsid võivad olla samuti olla ka erinevat tüüpi. On olemas tavalisi pliiatseid, akvarellpliiatseid, õlipõhiseid värvipliiatseid ja palju muud. Igal tüübil on oma eelised ja sobivus erinevatele joonistamisstiilidele (erinevatest pliiatsi eelistest ja sobivustest tuleb juttu järgmistes artiklites). Ära ei saa unustada ka seda, et värvipliiatsite kasutamise juures on oluline roll ka paberil. Mõned paberitüübid sobivad värvipliiatsitega paremini kui teised. Näiteks on n-ö karedam paber parem kui sile paber, kuna paberitekstuur võimaldab pliiatsi pigmentatsiooni paremini kinni pidada. Pliiatsid võivad olla erinevate kujudega. Näiteks on mõningad värvilised pliiatsid ümarad, samas teised on kahemõõtmelised kolmnurgad või kuusnurgad. Kahemõõtmelised pliiatsid on tavaliselt mugavamad käes hoida, kuna need ei veere laual ringi. Kõigele lisaks, saab värvipliiatsite abil tekitada erinevaid efekte. Kasutades erinevaid toone ja neid omavahel segades saad luua uusi värve või kasutada pliiatseid jooniste varjutamiseks ja tekstuuride loomiseks. Kuidas värvipliiatseid kasutada? Teeme nüüd veidi juttu ka sellest, kuidas värvilisi piilatseid kasutada saab. Alljärgnevalt on kirja pandud mõned täiendavad näpunäited värvipliiatsite ja nende kasutamise kohta. Vali endale sobivad pliiatsid ja harjuta. Värvipliiatsid on saadaval erinevates kvaliteetides, seega vali pliiatsid vastavalt oma vajadustele ja eelarvele. Kvaliteetsemad pliiatsid annavad parema tulemuse, kuid need on tavaliselt ka kallimad. Harjutamine on siin võtmetähtsusega, seega võta aega, et harjutada erinevaid tehnikaid ja stiile. Kasuta/katseta erinevaid pabereid. Nagu mainitud, on paberil suur mõju sellele, kuidas pliiatsid käituvad. Katseta erinevaid pabereid ja leia oma lemmik. Alusta kerge joonistamisega. Enne värvipliiatsitega värvimist võid soovi korral alustada kerge joonistamisega, et teha kindlaks, kus soovid erinevaid värve rakendada. Kasuta pehmet pliiatsit, näiteks 2B, et joonistada õrnad jooned, mis ei jää pärast värvimist liiga nähtavaks. Loo tekstuuri kasutades eritehnikaid. Värvipliiatsitega joonistamise ja värvimise üks suuremaid eeliseid on võimalus luua tekstuuri, kasutades pliiatsi erinevaid nurki ja tehnikaid, et luua erinevaid tekstuure. Eritehnikate alla kuuluvad joonistamine, hajutamine ja segamine. Ära unusta valguse mõju. Valgus mõjutab oluliselt seda, kuidas värvid paistavad. Õpi tundma valguse mõju ja kasuta seda oma töös, et luua sügavust ja mõõdet. Lõpuks ja viimaseks – proovi uusi asju. Värvipliiatsitega töötamine võib olla lõbus ja loominguline. Kõige tähtsam on aga see, et naudiksid protsessi ja oleksid rahul lõpptulemusega.

Värvipliiatsid – kuidas nendega värvida ja joonistada? Read More »

Kuidas kasutada / 17. märts 2023

Nagu pealkirigi “akrüülid – kuidas nendega värvida ja joonistada?” ütleb, siis teen tänases blogi artiklis teen veidi juttu akrüülidest ja kuidas nendega värvida ja joonistada. Valisin just selle teema, kuna kasutan ise enamasti maalides just akrüülvärve ja leian, et need on ühed mugavaimad ja kõige kiiremalt kuivavad värvid, millele saab pidevalt uusi kihte peale panna. Alustame! Akrüülvärvid on oma omaduselt sellised värvid, mis sobivad väga hästi joonistamiseks ja maalimiseks. Värvid on ka vastupidavad, ei pleegi ega pragune aja jooksul, mis tähendab, et kunstiteos säilitab oma kvaliteedi pikka aega. Samuti on akrüülidega võimalik saavutada erinevaid tekstuure ja efekte, sealhulgas paksud tihedad kihid, õhukesed kihid ja isegi mõned 3D efektid. Siiski tuleb meeles pidada, et akrüülvärvid kuivavad kiiresti, mis tähendab, et neid on raskem segada. Samuti tuleks teada, et kuivanud akrüülid on veekindlad, mis võib raskendada nende eemaldamist pindadelt või pintslitelt. Häid akrüülvärve saab soetada endale Kunst ja Hobi poodidest kui ka Artest. Kuidas siiski maalida? Enne maalimist vali oma teosele sobiv aluspind, siin juures tuleb ära märkida, et akrüülid sobivad kasutamiseks mitmel erineval pinnal. Näiteks lõuendid, paber, puit, keraamika või hoopiski metallil. Enne maalimist tasub alati peale akrüülide ja sobiva aluspinna valmispanemist endale kohe kõrvale panna ka teised vajalikud abivahendid. Need on ikka ja alati pintslid, veeanum (sobib ka tavaline purk), pliiatsid (kui juhuslikult ette joonistad) ning ka paber või riie pintslite kuivatamiseks. Võid endale juurde võtta ka teised abivahendid, ent see on iga kunstniku enda teha. Peale asjade valmis seadmist on sul kaks võimalust – joonistada pliiatsitega, lõuendile, paberile, keraamikale või metallile, ette oma soovitud jooned/kujundus, et vältida hiljem vigade tegemist, kuna nende parandamine on hiljem keerulisem. Teise võimalusena võid sa kohe ka värvi endale soovitud alusele kanda ja värvima hakata. Soovitatav on aga siiski jooned ette teha, võid hiljem kahetseda, kui peaks mingi aps sisse tulema. Kõik eelnev tehtud on aeg hakata oma maalile värvikihte peale kanda. Võid esialgu lahjendada ühte värvi veega ja selle koheselt peale kanda, kuid soovitan segada värv kokku natukese valgega või pisut teist tooni sama värviga (nii katab värv tunduvalt paremini). Kasuta maalimisel kindlasti õhemaid kihte ja lase värvil kuivada, enne kui uue kihi peale lisad. Erinevate tekstuuride ja efektide jaoks on sul võimalus kasutada erinevaid pintsleid ja paksusi. Ja muidugi tuleb mainida, et kui sa tahad oma värvi muuta, mis sa just lõuendile või paberile panid, lase kuivada ja alles seejärel lisa uus kiht. Maali lõpetamine Kas oled oma maalimisega jõudnud lõpule? Kui vastasid jah ja oled teinud oma viimased muudatused, mis vaja võidki lõpetada. Maalimise ja muudatuste tegemise võid lõpetada kohe, kui oled kogu tulemusega rahul, ent vahepeal juhtub, et sa ei jäägi tulemusega rahule, aga sellest pole ka hullu, kuna nii õpidki. Peale maalimise lõpetamist lase värvidel täielikult kuivada, enne kui asud seda kas raamima või muudmoodi kasutama. Pärast maali kuivamist on sul võimalus lisada oma teosele lakikiht, mis kaitsev värvi ja annab sellele sära, kuid see pole kohustuslik. Omast kogemusest ütlen, et ilma lakita on pildid samamoodi ilusad ja püsivad kaua värskena. Lõpetuseks Eespool kirjeldatud ja nimetatud võtted/nipid on mõned põhilisemad sammud, kuidas joonistada ja värvida just akrüülidega. Oluline on meeles pidada, et akrüülvärvidega tuleb tegutseda kiirelt ja olla väga täpne või lihtsalt veidi rohkem täpsem, kuna nad kuivavad kiiresti. Lisaks sellele on alati hea võimalus ja soovitus proovida uusi tekstuure, mustreid ja viise, kuidas enda loominguprotsess veel huvitavamaks muuta. Head joonis-maalimist!

Akrüülid – kuidas nendega värvida ja joonistada? Read More »

Võta minuga ühendust

Liitu kunstisõpradega