Facebook Youtube Pinterest Instagram
kunstiteoste säilitamine
Nõuanded /

Kunstiteoste säilitamine oluline, sest kunstiteos on väärtuslik investeering, olgu see siis perekonnapärand, isiklik hobi või kallihinnatud ost. Aja möödudes aga võivad maalid kahjustuda keskkonnategurite, ebaõige käsitlemise ja hoolduse tõttu. Õnneks on olemas meetmed, mida saab rakendada, et tagada kunstiteoste pikaealisus. Selle artikli eesmärk on pakkuda teile viis erinevat nõuannet kuidas oma kunstiteoseid säilitada ja puhastada selliselt, et nad säilitaksid oma kauni välimuse. Vali sobivad keskkonnatingimused Kunstiteoste säilitamine nõuab õigeid keskkonnatingimusi. Enamasti armastavad maalid stabiilset keskkonda, mistõttu on oluline hoida neid eemal otsesest päikesevalgusest ja äärmuslikest temperatuuride muutustest. Saab öelda, et ideaalne temperatuur maalidele on umbes 20 kraadi koos niiskustasemega milleks on 40–50 protsenti. Kõige kergem on säilitada maale ruumis, kus ei esine suuri temperatuurikõikumisi ning ka päikesevalgust peale ei paista. Õige raamimine Hea võimalus on maale hästi säilitada on kasutada ka kvaliteetseid pildiraame, mis mitte ainult ei täiusta sinu teoseid vaod kaitsevad ka tolmu, niiskuse ja otsese valguse eest. Soovitan valida raamid, mis ei sisalda kemikaale ning on tehtud naturaalselt puidust eelkõige. Samuti on oluline vältida ka maali paigutamist otse seina vastu, mistõttu tasuks jätta seina ja maali vahele väikene vahe. Regulaarne puhastamine Väga oluline on ka oma maale regulaarselt puhastada ehk eemaldada neilt tolm ja mustus. Selleks on soovitav kasutada mõnda pehmet harja või miks mitte mikrokiudlappi, millega on võimalik kogu pinnalt kogunenud tolm õrnalt eemaldada. Vältida tuleks aga tugevat hõõrumist või mistahes kemikaale, mis võivad maali värvikihti rikkuda. Õige hoiustamine Kui teosed ei ole juhuslikult eksponeeritud, tasuks neid hoida aga võimalikult korralikult. Võimalusel tuleks maale hoida horisontaalselt, eriti suuri teoseid. Lisaks peaks maalide hoiustamisel arvestama ka teiste teostega, et vältida omavahelist hõõrdumist. Selleks soovitan kasutada teoste vahel vanu paberajalehti või mullikile, mis kaitseb nii hõõrdumise kui ka muude kahjustuste eest. Professionaalne restaureerimine Kui märkad, et teos hakkab vananema või on mingil määral kahjustuda saanud, siis ära karda pöörduda mõne professionaalse restaureerija poole. Kunsti restaureerimine on delikaatne kunstivorm, mis nõuab spetsiaalseid oskusi ja kogemusi. Siinjuures toonitan, et ära proovi ise maali parandama hakata (kui sul puuduvad oskused), sest võib juhtuda, et teed suure karuteene. Kogenud restaureerija saab hinnata aga kahjustuste ulatust ja teha vajalikke parandusi, andes kunstile uue elu.

Kunstiteoste säilitamine ja puhastamine Read More »

Kokkuvõte /

Tere tulemast meie artikliseeria kolmanda osa juurde, milleks on mosaiik. Räägime samuti stiili ajaloost, tehnikatest. Alustame! Mõiste ja ajalugu Mosaiik kunst on üks vanemaid ja vastupidavamaid kunstivorme maailmas, ulatudes tagasi antiikajastu Kreekasse ja Rooma impeeriumisse. See stiil on püsinud läbi aegade, kohanedes erinevate kultuuride ja ajastutega. Mosaiik kunstis on midagi maagilist, kuidas väikesed tükid moodustavad kogu pildi, luues kauni ja detailirohke teose. Mosaiik kunsti ajalugu on rikkalik ja mitmekesine. Alates selle kasutamisest antiikajastul religioossete ja dekoratiivsete eesmärkide jaoks kuni keskaja kunstiprojektideni, on mosaiik olnud oluline osa kultuurilisest pärandist. Tehnikad ja materjalid Mosaiik kunsti tehnikad hõlmavad erinevate materjalide, nagu keraamika, klaas, marmor ja isegi metall, kasutamist. Kunstnikud lõikavad need materjalid väikesteks tükkideks ja paigutavad need hoolikalt, luues unikaalseid mustreid ja pilte. Mosaiikide jaoks kasutatakse kõikidele tuntud materjale, milleks on enamasti looduslik kivi, keraamika ja metall ning klaas. Kõige populaarsemad ongi just klaas ja keraamika, nende tugevuse ning teiste tehniliste iseloomujoonte ja kättesaadavuse pärast. Kivi on materjal, mida kasutatakse peamiselt põrandapealsete kujunduste loomiseks. Mosaiigi ladumisel on olemas mitu erinevat võimalust. Mosaiiki võib laduda otse sobivale pinnale, paberile või hoopiski võrgule. Kokkuvõte Mosaiigi kunst on läbi aegade kestnud kunstivorm, mis on suutnud säilitada oma ajatu ilu ja väärtuse. Selle unikaalne võime ühendada värvide ja materjalide harmoonia loob esteetiliselt kauneid ja tähenduslikke kunstiteoseid, mis jutustavad lugusid läbi ajaloo ja kultuuride. Kaasaegsed kunstnikud jätkavad selle kunstivormi arendamist, tuues sisse uusi tehnikaid ja ideid, säilitades samas mosaiik kunsti erilise võlu.

Kunstivormid – mosaiik Read More »

Kokkuvõte /

Portreemaal on kunstivorm, mis on läbi aegade jäänud üheks kõige intiimsemaks ja väljendusrikkamaks viisiks inimese olemuse kujutamiseks kunstis. Iga pintslitõmbega suudavad kunstnikud tabada mitmekülgseid emotsioone, isikupära ja hingeelu. Selles artiklis süveneme portreemaali maailma, uurides selle ajalugu, erinevaid stiile ja kunstnike individuaalseid väljendusviise. Mõiste ja ajalugu Portreemaal on kunstivorm, mis keskendub üksikisikule, püüdes tabada nende näojooni, emotsioone ja iseloomu. See stiil on olnud ajastute jooksul viis, kuidas jäädvustada inimeste olulisi hetki, tuues esile nende staatus või rõhutada sisemist maailma. Portree juured ulatuvad tagasi kaugesse antiikaega, kus erinevad võimukad ja kuulsad tegelased tellisid kunstnikelt oma kujutisi. Tänapäeva kunstimaailmas jätkub aga portreemaali uuendamine. Kunstnikud ühendavad traditsioonilised tehnikad (tehnikatest tuleb juttu edaspidi) kaasaegsete väljendusviisidega, kasutades digitaalseid platvorme (nt erinevad kujundamisprogrammid) ning eksperimenteerides mitmekülgsete materjalidega. Erinevad tehnikad ja stiilid Erinevad kunstnikud ja ajastud on andnud panuse erinevatesse portree stiilidesse, alates realistlikust detailitäpsusest kuni ekspressionistlike ja abstraktsete tõlgendusteni. Realismi eesmärk on tabada iga detaili, samas kui abstraktne portree võib keskenduda pigem emotsioonidele kui füüsilisele sarnasusele. Kuna portree maalimine on tehniliselt nõudlik vorm, kus kunstnikud kasutavad valguse ja varju mängu ning detailide täpsust, et edastada portreteeritava isiku individuaalsust, siis kõiksugused pintslilöökide suunad, värvide valikud ja tekstuuride kasutamised on kõik olulised osad. Üks portreemaali suurimaid väljakutseid on tabada portreteeritava emotsioone. Mida see siis tähendab? Kunstnikud kasutavad näoilmeid, poose ja värve, et luua lõuendil tõetruu ja sügav emotsionaalne isiksus. Kokkuvõte Portreemaal on kunstivorm, mis jääb kunsti südamesse, püüdes tabada inimese olemust ja ajatust. Ajaloo vältel on portreekunst arenenud. Kaasaegsed kunstnikud jätkavad selle kunstivormi rikastamist, tuues sisse uusi tehnikaid ja mõjutusi ning luues portreed, mis kõnelevad meie kaasaegsest maailmast. Mõningad portreemaalid ajaloost “Mona Lisa” Leonrado Da Vinci (1452–1519) Ema portree, Johann Köler (1826-1899)

Kunstivormid – portree Read More »

Kokkuvõte /

Kunstivormid – natüürmort on käesoleva artiklite seeria esimene osa. Nagu öeldud, siis seekord tuleb meil juttu erinevatest kunstivormidest. Esimesena saab kirja natüürmort ja kõik sellega seonduv. Alustame! Natüürmort on kunstivorm, mis on läbi aegade lummanud kunstnikke oma intiimse ja detailirikka lähenemisega. See on, mis kunstivorm püüab jäädvustada objekte, olgu need siis igapäevaelust või sügavamalt tähenduslikud sümbolid. Kunstivormid – natüürmort alustab! Mõiste ja ajalugu Natüürmort, tuntud ka kui “still life” või “dead nature” (prantsuse keeles “nature morte“), on kunstiliik, mis kujutab mitmesuguseid objekte, nagu lilled, puuviljad, nõud, raamatud või muud igapäevaelu esemed. Kuigi natüürmorti peeti kunstiajaloos mõnikord madalamaks žanriks, on see siiski kogunud austust oma tehnilise keerukuse ja detailirikkuse poolest. Ajalooliselt on natüürmort olnud populaarne alates vanadest maalidest Egiptusest ja Roomast kuni hiliskeskaja ja renessansini, kus tähelepanu pöörati eriti sümbolistlikele elementidele ja varjudele. Hiljem kujunes natüürmort omaette žanriks, kus kunstnikud said demonstreerida oma oskusi valguse, varjude ja kompositsiooni vallas. Esemete valik ja kompositsioon Natüürmortides on väga oluline osa esemete valikul ja nende paigutusel kompositsioonis. Kunstnikud valivad tihtipeale natüürmordile esemed, mis kannavad endas sügavamat tähendust või sümboliseerivad teatud emotsioone. Näiteks võivad lilled sümboliseerida elu ja kaduvust, samas kui kuldsed esemed võivad esindada jõukust. Kompositsiooni loomisel mängivad rolli valgus ja varjud, luues sügavust ja realismi. Kunstnik peab hoolikalt kaaluma, kuidas paigutada iga objekt, et saavutada tasakaal ja visuaalne meeldivus. “Daamilik lõunapaus” Tegemist on natüürmordiga, mille valmistasin ise. Tegemist oli tavaliste koduste vahenditega, sealjuures õrn valguse mäng aknast. Erinevad tehnikad ja stiilid natüürmordis Natüürmordi maalimisel on kasutusel mitmed erinevad tehnikad ja stiilid. Traditsiooniline natüürmort nõuab ikka ja alati täpset joonistamist ja värvide kasutamist, et sinu valitud objektid jäädvustaksid ka pildil oma loomuliku ilme. Impressionistid kasutasid ja kasutavad aga vabamaid pintslilööke ja erksaid värve, et püüda hetkeemotsiooni ja valguse mängu. Kaasaegsetes natüürmortides võib kohata lisaks eelnevatele ka abstraktset lähenemist. See tähendab, et objektid võivad sulanduda omavahel kokku või muutuda peaaegu tundmatuks. See annab kunstnikele vabaduse väljendada oma loovust ja nägemust veelgi rohkem. Natüürmort kunstimaailmas tänapäeval Tänapäeva kunstimaailmas jätkub natüürmordi kui kunstivormi eksperimenteerimine ja elavnemine. Kunstnikud võtavad traditsioonilisi elemente ja ühendavad neid kaasaegsete väljendusvahenditega, kaasates digitaalseid platvorme, fotograafiat ja isegi videokunsti. Natüürmordid kujutavad endast jätkuvat dialoogi kunstniku ja vaataja vahel. Need kutsub vaatajaid mõistma objektide sügavamat tähendust ja looma isiklikke seoseid iga kunstiteosega. Kokkuvõte Natüürmort, ehkki näiliselt lihtne, on kunstivorm, mis rikastab meie arusaama maailmast. Selle põhjalik uurimine toob esile mitmekesiseid tehnikaid, stiile ja tähendusi, mis muudavad iga natüürmordi unikaalseks loominguliseks väljenduseks. Kõigil neil elementidel on roll kunstniku ja vaataja vahelises lõputus dialoogis, rikastades meie kultuuripärandit ja kunstipärandit. Mõningad natüürmordid ajaloost “Vaikelu kanga, kannu ja puuviljavaagnaga” Paul Cézanne (1893-1894) “Natüürmort rummipudeliga” Pablo Picasso (1881–1973)

Kunstivormid – natüürmort Read More »

Uudised /

Tere sõbrad! Käes on detsember ja kaugel ei ole ka aastalõpu pidustused. Seekord olen otsustanud teha 2023. aasta kokkuvõtva postituse varem. Võtan kokku suurimad saavutused, uued tegevused ja kõik muu, mis on olnud see aasta oluline.  1. Kodulehe korrastamised ja muutmised Jah, see on punkt, mida tasub ikka ja jälle aasta kokkuvõttes välja tuua. Olenemata sellest, et koduleht sai WordPressi platvormile ületoodud juba 2022. aastal, sai leht endale taas uuenduskuuri. Kogu muudatus protssessis muudeti ja uuendati kodulehel kõiki menüüs olevaid lehti ja alamlehti, korrastati e-pood, kus leiab nüüd lisaks teostele ka palju muud, mis on soetud Art of A’ga. Tehti korda galerii, paigutati kodulehele ka uus uudiskirjaga liitumise funktsioon. Uue kodulehe kujundus on minimalistlik ja selge. Kasutatakse palju valgeid toone (mis jõuluperioodil on saanud mõnusa tooni) ning suuri pilte, mis muudavad lehe hõlpsasti loetavaks. Lehe ülesehitus on lihtne ja arusaadav, mistõttu on lihtne leida otsitavat teavet või toodet. 2. Esimesed tasuta väljakutsed Jah, Art of A viis 2023. aastal läbi kaks väljakutset. Üks neist leidis osa suvel, mille pealkirjaks oli LOOME KOOS KUNSTI väljakutse. Väljakutse kehtis vaid nädala 3. juulist 10. juulini. Pärast väljakutset tehtud kokkuvõtet ja analüüsi selgus, et tegemist oli vägagi eduka väljakutsega, kus osales arvatust rohkem inimesi. Olenemata sellest, et proovisin anda endapoolseid juhendeid, nippe ja teadmisi, sain ka mina targemaks kuna niimõnigi väljakutses osaleja jagas teadmisi, mis ka neil olid ja on. Väljakutse eesmärgiks oli nädala saada valmis 1-2 teost (või rohkem), mis algas inspiratsiooni kogumisega, ideede genereerimisega, nende teostamisega, tagasiside saamise ja andmisega. Esimene väljakutse üldse ning lõpptulemus oli super! Samas teine väljakutse, mille lõpp oli alles mõned päevad tagasi kujunes veidi teistsuguseks ja andis omamoodi lõpptulemuse. Uued kogemused ja teadmised. 3. Kaja jõululaat Sellel aastal võtsin esimest korda osa ka laadalt, kus olin esindatud enamus e-poes müügis olevate töödega. Olenemata sellest, et inimestele kunst huvi ei pakkunud oli siiski tore osaleda kuskil, kus pole varem olnud. Sealjuures andis laadal osalemine juurde ka uue kogemuse. 4. Uued artikliseeriad blogis Ja mida veel välja tuua – need uued artikliseeriad, mis Art of A blogis aset leidsid ja ka edaspidi aset leiavad. Antud seeriad pakuvad mulle võimalust anda teile edasi teadmisi, mida ma tahan teiega jagada. Sealjuures annavad need artiklid sinule uued teadmised ning ehk ka huvi selle vastu, kuidas midagi uut luua ja teha. Selline oli Art of A kokkuvõttev aasta postitus. Kindlasti oli neid tegevusi ja punkte rohkem, kuid need väljatoodud on peamised, mis on kuidagi kõigile kasulikud olnud ja enim meelde jäänud. Võtan väikese puhkuse ja kohtume taas juba uuel aastal!

Art of A aasta kokkuvõte Read More »

Üldine /

Kunstniku teekond pole alati sirgjooneline vaid see on pigem üks värviline kõver, miks mitte ka vikerkaar, mille käigus avastatakse uusi maailmu, tõustakse raskustest ning kujuned välja nii isikuliselt kui ka loominguliselt. Võin öelda, et ka minu teekond kunstini on olnud üks värviline kõver. Kõik eelpool mainitud ja kogutud kogemused sellel teekonnal määravad selle, milliseks kunstnikuks inimene kasvab. Käesolevas artiklis heidan pilgu oma kunstnikuteele, paljastades avastused, millega olen kokku puutunud, raskused, millest olen läbi käinud ning kuidas see on mõjutanud minu isiklikku arengut. Esimesed sammud kunstimaailmas Minu teekond kunstini sai alguse varajases eas, kui avastasin enda jaoks kunsti põneva maailma. Juba väikesena tundsin ma erilist sidet värvide, pintslitõmmete ja kunstiloominguga üldiselt. Meenutan siiani elavalt seda päris esimest hetke, kui haarasin esimest korda pliiatsid ja proovisin oma lemmik raamatusse uued illustratsioonid anda. See oli tol hetkel enamat kui lihtsalt tegevus – see oli minu jaoks avastusretk uute võimaluste maailmas. Mu esimesed katsetused võivad nüüdseks tunduda küll lihtsakoelised, kuid need olid suured sammud eneseväljenduse suunas. Mäletan eredalt hetke, kui sain valmis oma esimese suurema teosega, mis oli tõeliselt keeruline. See hetk, kui viimased pliiatsi jooned olid tehtud ja tulemus silme ees, oli uskumatult rahuldust pakkuv. Sain aru, et iga teos on justkui uus avastus – uus viis näha maailma ja väljendada enda mõtteid läbi värvide ja kujundite. Avastamise rõõm, mis mind esimestest sammudest alates valdas on olnud kaasas kogu mu kunstnikutee. Uued värvid, pintslitõmbed ja tehnikad on alati olnud minu jaoks huvipakkuvad ning just need on need, mida uurida ja millest õppida. Ühesõnaga kunst on minu jaoks üks lõputu inspiratsiooniallikas, mis kutsub mind avastama ja eksperimenteerima. Just selles peitubki kunsti ilu – pidevas avastamises ja eneseväljenduse võimalustes. Raskuste varjukülg Kunstnikutee, olgugi et see on täis rõõmu ja avastusi, pole vaba ka raskustest. Loomingulised blokeeringud ja kahtlused on osa sellest teekonnast, mis panevad proovile nii oskused kui ka eneseusalduse. Ükskõik kui kirglikult me oma loovust ka ei jälgi, võib aeg-ajalt saabuda periood, mil tundub, et ideed on ammendunud ning loovus on kuskile kadunud. Ka mina olen olnud olukorras, kus erinevad ideed on tundnud ammendunud ning olen püüdnud leida uusi viise eneseväljendamiseks. Ent just raskuste läbimine võib olla äärmiselt õpetlik ja arendav. Toon siin näiteks ühe seiga kui käisin 11 aastat enda nii-öelda teises kodus, Pärnu Kuntide Majas (nüüd: Pärnu Kunstide Kool). See on ka üks kohtadest, kus sai alguse minu teekond kunstini, kuid lähme edasi. Sel ajal leidus pidevalt neid hetki kui jooksin uut tööd tehes ummikusse – ei olnud kindel, kuidas midagi paigutada ja muud sellist, kuid mind aitas alati õpetaja poole pöördumine või korraks eemale vaatamine. Olles võtnud endale selle pisikese aja, suutsin murda ka selle nii öelda blokeeringu, mis oli mu loomingut pidurdanud. Üks oluline õppetund, mida olen sellest saanud, on see, et raskuste ja kahtluste ületamine nõuab kannatlikkust ja enesekindlust ja vahel ka lihtsalt väikest abi küsimist. Loominguline seisak või blokeering on vaid ajutine seisak, mis ei tohiks meid tagasi hoida. See on osa kunstnikuteest, millel on omad väljakutsed, kuid just need väljakutsed aitavad meil areneda ja kasvada. Olen õppinud, et nendest hetkedest läbi minnes suudan ma kunstnikuna välja tulla palju tugevamana ning leida uusi viise eneseväljenduseks. Ütlen ausalt, nüüdseks olen ma harjunud nende perioodiliste seisakutega ning võtan neid pigem kui võimalusi õppida ja avastada midagi uut või hoopiski puhata ja koguda ideid, et tuua oma jälgijatele ja kunstiteoste huviliste uusi teoseid. Lisainfo Siin on ka üks väikene piltide galerii just nendest teostest, mil mul on olnud ees nii-öelda loominguline blokeering. Käisin sel ajal poodides šhoppamas, et leida uusi ideid. Leidsin ühed armsad väikesed lõuendid ning järsku mõistsin, et miks mitte teha üks pildiseeria. Ja nii sai selleks just mesilaste seeria. Inspiratsioon Mis asi on inspiratsioon ja kust ma seda saan? Saame kohe teada. Ütlen ausalt, et inspiratsioon võib tabada mind ootamatult – vaadeldes loodust, kuulates muusikat või isegi lihtsalt ringi käies. Ükskõik kust see tulnud on, mängib see uute ideede ja teoste loomisel suurt rolli. Minu igapäevaelu ja isiklikud kogemused on saanud inspiratsiooniallikaks, mis juhatab mind uute väljakutsete ja väljendusvormideni, leian inspiratsiooni ka tavapäraselt internetis surfates või spetsiaalselt seda otsides. Võin istuda lihtsalt laua taga ja juba ma joonistan või vaatan midagi ja juba kujutan ette kuidas  see paberil või lõuendil välja näeb. Kohe selle lõigu all näed sa ühte valmis liilia pilti, mille inspiratsiooniallikaks oli oma aia kaunis liilia. Istusin ühel õhtul lõkke ääres, vaatasin lille ja järgmisel hetkel oli mul pliiats, paber ja algne joonis paberile pandud. Unistused, eesmärgid ja avastused Kunstniku teekond ei jää kunagi seisma ning nii ka minu teekond kunstini. Mul on mitmeid suuri unistusi või eesmärke, mida tahaks täita, kuid ei vaju ka norgu kui seda ei juhtu. Unistada võib alati! Üks mu suur unistus on luua oma isiklik raamat või miks mitte ka näitus, mis koondaks minu enim tagasisidet saanud teosed ja need, mis mulle isiklikult väga olulised on. See oleks nagu visiitkaart minu senisele kunstnikuteele ning võimaldaks teistel inimestel minu töödega lähemalt tutvuda. Lisaks sooviksin korraldada ühe isikunäituse mõnes suuremas linnas, et inimestel oleks võimalus minu töid lähedalt näha ja minuga vajadusel suhelda. Eesmärkide osas kavatsen jätkata enese arendamist. Uute tehnikate uurimine ja katsetamine on oluline osa minu edasisest teekonnast. Tahaksin laiendada oma oskuste valdkonda ning avastada uusi võimalusi eneseväljenduseks. Olgu selleks siis uued värvikombinatsioonid, abstraktne lähenemine või hoopis midagi muud. Olen valmis avastama erinevaid võimalusi! Mis puutub uutesse avastustesse, siis olen avatud kõigele, mis võib minu kunstnikuteed rikastada. See võib tähendada inspiratsiooni leidmist uutest kohtadest, koostööd teiste kunstnikega või isegi ootamatuid võimalusi ja tegemisi, mida ma pole veel ette kujutanud. Olen valmis astuma uutesse väljakutsetesse ja avastama teid, mis viivad mind veelgi sügavamale kunstimaailma. Kokkuvõte Minu kunstnikutee on olnud värvikas kõver, täis avastusi, raskusi ja isiklikku arengut. Algusest peale olen ma tundnud tugevat sidet kunstiga. Esimestest sammudest alates on uued värvid, tehnikad ja pintslitõmbed avanud minu jaoks uusi maailmu, mis on toonud kaasa tõelise avastamise rõõmu. Loodetavasti pakub minu lugu inspiratsiooni sulle, kes sa soovivad alustada oma kunstnikuteed. Nüüd on aeg haarata pintsel, pliiats või digitaalne tööriist ning alustada oma unikaalset kunstnikuteed! Kui sa tunned rohkem huvi mu tegemiste vastu, kirjuta mulle julgelt meilile angelina@art-lifepassion.com,

Minu teekond kunstini Read More »

Kokkuvõte /

Esimeses kahes osas tegime juttu impressionismist ja ekspressionismist. Kunstistiilide seeria kolmanda osa on endale napsanud aga sürrealism. Alustame! AJALUGU Sürrealism on 20. sajandi kõige olulisem ja mõjukam kunsti- ja kirjandusvool, mis on mõjutanud lisaks eelpool nimetatule ka teisi valdkondi, näiteks filmindust. Tihti on ka mainitud, et sürrealism pole kunstistiil vaid hoopis omamoodi maailmavaade ja ellusuhtumine. Nimetus tuleneb prantsuse keelest, mille andis voolule Prantsuse luuletaja ja kirjanik Gillaume Apollinaire, nimi tuleneb prantsuse keelest “sur”, mis tähendab eesti keeles “peal”. Sürrealismi kõrgaeg oli aastatel 1920-1930 Prantsusmaal. Kunstivoolu uus puhang sai alguse aga 1960. aastatel. Siin juures tuleb ka mainida, et sürrealismi viljelemine ei ole tänapäeval kuhugi kadunud, antud kunstistiili viljeletakse ka praegu. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine (seda viljeleti samal ajal ka teiste ühiskondlike tabude ja reeglite puhul). Samas oli käsitletava kunstivoolu laiem eesmärk muuta elu. Sürrealistid käsitlesid kunsti kui elu “peaproovina”. Sürrealismis oli ka 1920. aastate lõpul üks väikene kriis – tekkisid isiklikud vastuolud. Samal ajal hakati rohkem tähelepanu pöörama ka unenägudele, kritselduste ja abstraktsete vormide asemel hakkasid ilmuma täpselt maalitud esemed. Aastal 1924 asutati ajakiri, mille nimeks sai “Sürrealistlik Revolutsioon”. SÜRREALISMI TUNNUSED Sürrealismi väikene ajalugu on endale selgeks tehtud, kuid kas sa ka tead, mismoodi aru saada, et tegemist on just sellega? Ilmselt tänu kuulsale Salvador Dali maalidele teavad enamus seda, milline näeb välja sürrealism kunstis, kuid vaatame, mis tunnuseid võib sürrealismile veel omaseks pidada. Sürrealismi ajal:  Tähtsaks peeti inimese alateadvust, selle vabastamist mõistuse ja teadvuse piirangutest. Oluliseks inspiratsiooniallikaks olid unenäod, nägemused ja muidugi fantaasia. Maalides rõhutati enamasti juhuslikkuse peale, lisaks spontaansust. Realistlikult maalitud esemed asetati harjumatutesse olukordadesse ja seostesse, mistõttu tekkisid ebarealistlikud olukorrad (esemed/materjalid olid pärit loodusest, loomad, inimesed).  Kasutati pidevalt ebakauneid motiive (argikeeles: koledaid ja võikaid motiive). Tööde sisu ei olnud ega ole kergesti mõistetav, mis tähendab, et sürrealismi vaatlejatel võivad tekkida mitmed erinevad tõlgendused. Prooviti maalida ka kolmemõõtmelisi ruume. KUULSAMAD SÜRREALISTID Salvador Dalí (1904-1989). „Mälestuse püsivus ehk pehmed kellad“ Joan Miró (1893-1983). „Hobune, piip ja punane lill“ Yves Tanguy (1900-1955). „Piiramatu jagatavus“ Max Ernst (1891-1976). „Kuningas Ubu“ Sürrealismi tunnuseid ja teoseid võis näha kunststiili kõrgajal kui ka hilisemal ajal ka Eestis. Eestis viljeles sürrealismi eelkõige Eduard Wiiralt (1898-1954), kelle realistliku sürrealismi alla kuuluvad imelised „Põrgu“ fragmendid. Sürrealistlikke töid leiab ka Ülo Soosteri loomingust „Silm munas“ , Ilmar Malin töödest, näiteks „Lõbus poiss“ kui ka veel mitmete teiste loomingust. LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Kangilaski, J. (1998). Ekspressionism. T. Viirand (toim).  (lk 251-253). Kirjastus “Kunst”. Parhomenko, L. (n.d). Sürrealism. Eesti visioon. Tartu Kõrgem Kunstikool. https://pallasart.ee/webserver/e-ope/courses/Tartu_kunstnikke/srrealism_eesti_visioon.html

Kunstistiilid 3/5 – sürrealism Read More »

ekspressionism, kunstivool, tutvustus
Kokkuvõte /

Esimeses osas tegime juttu impressionismist. Kunstistiilide seeria teises osas teeme juttu aga ekspressionismist. Alustame! AJALUGU Ekspressionism on uus kunstisuund, mis sai alguse Lääne-Euroopas koos foovidega. Sõna ekspressionism tähendab “väljendust”. Ekspressionismi eelkäijateks võib küll pidada Vincent van Goghi ja Edvard Munchi, ent järjekindlalt hakkasid väljendust rõhutama just foovid. Lisaks Lääne-Euroopale tekkis väljenduslik kunstivool ka Saksamaal, mistõttu kasutataksegi terminit “ekspressionism” just eelkõige saksa väljenduskunsti kohta. Lühidalt öeldes – ekspressionism on kunstiliikumine, mis tekkis 20. sajandi alguses ja keskendus emotsioonide, tundmuste ja psühholoogia väljendamisele läbi kunsti. Uue kunstivoolu tekkimine oli eelkõige seotud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühiskondlike muutustega, sealhulgas industrialiseerimise, tehnoloogia arengu, urbaniseerumise ja poliitiliste ja ideoloogiliste konfliktidega. Ekspressionismi kunstnikud otsisid mitmeid uusi võimalusi väljendamiseks, et kajastada oma praeguse aja probleeme ja enda sisemist maailma. Uue kunstivoolu perioodi jooksul kujunesid välja ekspressionistliku maalikunsti, graafika, skulptuuri ja arhitektuuri tunnusjooned. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses ning oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kunstnikud lihtsustasid, üldistasid või moonutasid joonistust, kasutades teravaid tooreid värve või meelega tuhmiks muudetud koloriiti. Inimesed olid sageli maalidel ka üsna jõhkra olekuga, mis pidi kujutama inimese sisemust ja nende piina. Enamasti ekspressioniste harmoonia ja detailid ei huvitanud. Lisaks tavapärase maalimisele, tegeleti ekspressionismi ajal ka graafikaga. Kunstivool hakkas järkjärgult taanduma aga 1930. aastatel ning nii mõnedki kunstnikud hakkasid kasutama muid stiile nagu näiteks abstraktne. EKSPRESSIONISMI TUNNUSED Sa mäletad ehk, millised olid tunnused impressionismi ajal ja kuidas mõista, et tegu on just selle kunstivooluga. Kuidas on lood aga ekspressionismiga? Vaatame kohe lähemalt, millised tunnused reedavad käesoleva kunstistiili. Ekspressionismi ajal: Pintslikäsitlus oli hooletu ja rahutu Vorme (näiteks inimesi) lihtsustati ja tihti ka moonutati Enamasti kasutati intensiivseid värve, kuid sageli olid kasutusel ka niinimetatud toored värvid ja rohkem porikarva toonid. Ekspressionistid kasutasid tihti sümbolismi, et väljendada keerulisi emotsioone ja mõtteid, mis ei pruugi olla sõnades väljendatavad. Ekspressionistlikud teosed võisid olla dünaamilised ja emotsionaalsed ning neis võis peidus olla tugev rütm ja liikumine. Kunstivool ei püüdnud kujutada objekte täpselt ja realistlikult, vaid pigem moonutatult ja deformeeritult, et väljendada emotsioone ja mõtteid. Kunstivoolus kasutati tihti subjektiivset perspektiivi ning kujutavad objekte nii, nagu neid tajuti, mitte nii, nagu nad tegelikult olid. KUULSAMAD EKSPRESSIONISTID Edvard Munch (1863-1944). “Karje” Vincent van Gogh (1853-1890). “Tähistaevas” LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S. (2018). Kunst ja visuaalkultuur 20.-21. sajandil. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?pli=1 Kangilaski, J. (1998). Ekspressionism. T. Viirand (toim). Üldine kunstiajalugu (lk 251-253). Kirjastus “Kunst”. Karje. (22. november 2020). Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Karje

Kunstistiilid 2/5 – ekspressionism Read More »

#kunstiliigid #impressionism #1 #5
Kokkuvõte /

Olen otsustanud rääkida pisut põhjalikumalt ja lähemalt viie erineva kunstistiili kohta ehk toon välja nii natukene ajalugu, tunnuseid kui ka kuulsamaid kunstnikke, keda tuntakse antud stiili puhul enim. Esimeses osas teeme juttu impressionismist. Alustame! AJALUGU Impressionism kunstivool Prantsuse maalikunstis, mis on tekkinud aastatel 1860–1870 ning jätnud kunstiajalukku sügava jälje. Sõna „impressionism“ tähendab prantsuse keeles muljet. Impressionismi alguseks peetakse ka seda, kui rühm noori 1874. aastal hakkas käima maalimas väljaspool stuudiot looduses. Looduses maalides kasutati erksaid värve ja lühikesi pintslitõmbeid, püüdes tabada hetke mil objektile langeb valgus. Käsitletav kunstivool sai oma nimetuse Claude Monet’ esimesel impressionistide näitusel välja pandud maali „Impressioon. Tõusev päike“ järgi, mis kujutab kunstniku aknast avanenud vaadet Le Havre’i sadamale Põhja-Prantsusmaal. Kunstivool tekkis ja arenes täiuseni Prantsusmaal. Aastatel 1874–1886 toimus Pariisis kaheksa impressionistide näitust. Kunstnikele sai esialgu osaks küll mittemõistmine ning pilkamine, kuna impressionism vastandus teravalt akadeemilisele kunstile, aga viimase näituse ajaks oli uus kunstivool leidnud juba tunnustust. Laiemat tähelepanu ja heakskiitu leidis impressionism aga alles 1890. aastatel, kui voolu hiigelaeg oli möödunud. Impressionism tähistab ka alates renessansist valitsenud kunstitraditsiooni lõppu, erinedes üsna suuresti kõikidest varasematest kunstistiilidest ja -vooludest. Sellega saab ära seletada ka kunstipubliku esialgse laialdase hukkamõistu maalide suhtes, mida peeti lõpetamatuiks ja ainestikku sobimatuks. Kergemalt öeldes – impressionistide maalidest ei saadud aru, kuna nendes puudus justkui joonistus ja kompositsioon, mis oli varasematest kunsti-vooludest meelde jäänud, sealjuures ei mõistnud ka näitusekülastajad, mida maalides õieti vaadata tuleks. Kui ebamäärased pintslilöögid olid looduse kujutamisel mõistetavad, siis inimeste ja hoonete juures näisid need vaataja silmis selge lohakusena. Impressionismi ajalugu on tihedalt seotud kaasaegse elu arenguga 19. sajandil, nagu näiteks raudtee ja linnastumisega, mis pakkusid kunstnikele uusi teemasid ja võimalusi, kuidas ennast väljendada. Kunstivoolu liikumine andis ka tõukse modernismi ja ekspressionismi tekkimisele. Tänaseks on impressionsim muutunud aga üheks kõige tunnustatumaks kunstiliikumiseks maailmas. IMPRESSIONISMI TUNNUSED Ajalugu räägitud, kuid kas sa tead, millised on impressionismi enim tuntud jooned? Mille järgi sa tunned ära, et tegemist on just impressionismiga? Kui jah, siis on tore, aga kui vastasid hoopiski ei, siis siin on mõned tunnused, mis sind järgmine kord aitavad. Impressionismi ajal: Pöörati tähelepanu eelkõige õhu ja valguse maalimisele, ent kuna need muutusid kiiresti, tuli maalida kiiresti ja vabas õhus (looduses) mitte stuudios.  Impressionistid püüdsid tabada enamasti hetke, mil valgus langeb objektile ja kujutada seda reaalajas. Sageli maaliti ühest ja samast motiivist terveid seeriaid eri kella-aegadel ja erinevas valguses. Kunstnikud armastasid heledaid, erksaid ja rõõmsaid värve. Musta kasutati harva, kuid kui seda siiski tehti, siis otsiti musta seest erinevaid värvivarjundeid. Erksad, heledad ja rõõmsad värvid kujuta-sid valgust ja õhku Kadus kontuur ehk piirjoon. Värvide ja esemete piirjooned on sulavad, hajuvad. Maalides kasutati väikeseid pintslilööke, mille jäljed on lõuendil hästi näha, kusjuures kõrvuti asetati alati puhtad värvitoonid ning õige mulje saadi maali vaatamisel kindlalt kauguselt. Lühikesed ja kiired pintslitõmbed kujutasid ka valguse ja varjude mängu ning liikumist. See andis kõikidele teostele spontaanse ja elava mulje. Tihti ei lastud ka eelmisel värvil kuivada vaid tõmmati peale uued pintslitõmbed. Toimusid suured muutused kompositsioonis – loobuti rangest ja läbimõeldud ülesehitusest, mis tähendab seda, et kogu maal oli kui situatsioon päriselust ning tihti olid maalidel olevad figuurid lõuendi joone saabudes poolikud. Siin tileb ka ära märkida, et impressionistid eelistasid jätta detailid varju ning maalida konkreetset piirkonda. Ilmnesid muutused temaatikas, kuna impressionistidele oli teemast tähtsam pildi maaliline külg –loobuti ajalooainelistest ja mütoloogilise sisuga kompositsioonidest ning peamisteks said igapäevaelu, port-reed, aktid, maastikud ja esmakordselt suurlinnaelu kujutamine. Sellised on impressionismi ühed enim tuntud tunnused, mille järgi võib orienteeruda, kui käid kunsti-näiuseid vaatamas või tunned lihtsalt huvi, millised on mistahes kunstivoolu tunnused, mille järgi neid tuntakse. KUULSAMAD IMPRESSIONISTID Mehed: Claude Monet’ (1840–1926). „Impressioon. Tõusev päike“ Pierre-Auguste Renoir (1841–1919). „Tants Le Moulin de la Galette’is“ Camille Pissarro (1830–1903). „Bath Road“ Alfred Sisley (1839–1899). „Sild Hampton Courtis“ Naistest olid tuntumad Mary Cassatt (1844–1926) ja Berthe Morisot (1841–1895). Eesti kunstis võis märgata impressionismi mõjusid juba 20. sajandi esimestel kümnenditel, näiteks võib impressionismi leida Ants Laikmaa (1866–1942) maalidelt („Vaade Caprilt“) ja Paul Burmani (1888–1934) loomingus. ( „Natüürmort (Lilled)“) LÕPPSÕNA Selleks korraks on kunstistiili tutvustusega kõik. Kohtumiseni juba uue stiili tutvustuse juures! KASUTATUD ALLIKAD Abiline, S., Vihterpal, L. K. (2o20). Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil. Kunstiajalugu gümnaasiumile. II kursus. Maurus Kirjastus. https://tellimine.kirjastusmaurus.ee/media/mauruse-kirjastuse-tellimiskeskkond/Kunstiajalugu_II-1-20.pdf Impressionism. (n.d). https://karinakunstiajalugu.weebly.com/impressionism.html Impressionism. (7. märts 2021). Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism

Kunstistiilid 1/5 – impressionisim Read More »

Võta minuga ühendust

Angelina Täker | Art of A
angelina@art-lifepassion.com

Uueristi 7
Nõmme, Tallinn
Harjumaa
11624

Liitu kunstisõpradega

Tule liitu Art of A kunstisõprdega ning saad esimeste seas uutest tegemistest teada!